Majandusaasta aruande esitas tähtajaks kaks kolmandikku kohustuslastest

Majandusaasta aruannete esitamise tähtajaks ehk 1. juuliks esitas aruanded 181 136 juriidilist isikut ehk 66 protsenti neist, kellel oli selleks kohustus, teatas justiitsministeerium.
Õigeks ajaks esitatud aruannete hulk oli sel aastal 10 protsendipunkti võrra suurem kui mullu, märkis ministeerium.
Esitamata aruannete hulk on teisipäeva seisuga 92 349. Kokku on juriidilisi isikuid, kes majandusaasta aruande 2023. aasta kohta esitama peavad, sel aastal 274 744. See arv ei sisalda kustutatud juriidilisi isikuid, kellel on ennistamise võimalus.
Kõige kiiremad aruannete esitajad olid aasta esimese viie kuu jooksul uued juriidilised isikud, kelle jaoks on see aasta esimene kord majandusaasta aruannet esitada. Kui esmakordsete aruande esitajate seas oli aruande 31. maiks ära esitanud 31,5 protsenti, siis ülejäänud kohustuslaste seas oli esitamise osakaal 24,5 protsenti, märkis justiitsministeerium.
"Õigeks ajaks esitatud aruannete osakaal näitab, et 2023. aastal jõustunud muudatused, mille eesmärk oli motiveerida ettevõtteid aruandeid juuni lõpuks esitama, on olukorda parandanud, kuid kindlasti võiks õigeaegselt esitatud aruannete hulk olla veel suurem. Seega peame muudatuste mõju üle vaatama ja hindama, kas on veel samme, mida saame teha, et olukorda parandada," ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
Mullu jõustunud muudatuste järgi võib registripidaja majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmise eest alustada varasemast kiiremini järelevalvemenetlust ning määrata trahvi. Registripidajal on võimalik juriidilisele isikule määrata trahv hoiatusmäärust tegemata ja seda korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni.
Trahvi suuruse määramisel arvestatakse aruande esitamata jätmise korduvust, ajalist pikkust tähtpäeva möödumisest ja muid teadaolevaid olulisi asjaolusid. Trahvile eelneb üldjuhul hoiatus, kus on antud tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks.
Lisaks trahvimise võimaluste laienemisele muutus lihtsamaks ka juriidilise isiku äriregistrist kustutamise protsess. Registripidajal on võimalus juriidiline isik teatud eelduste täitmisel registrist kustutada juba kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise tähtajast. Kustutamisele eelneb kustutamise hoiatus uue tähtajaga majandusaasta aruande esitamiseks. Registrist kustutatakse vaid need aruande esitamata jätnud juriidilised isikud, kellel pole registritest nähtavat vara, pooleli olevaid kohtu-, täite- või kriminaalmenetlusi ega maksuvõlgu.
Majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõtjal on võimalik end kolme aasta jooksul kustutamisest paluda uuesti registrisse ennistada lihtsustatud korras (vaja on pädeva organi otsust ennistamise kohta). Ennistamiseks peab ka puudused kõrvaldama ehk majandusaasta aruande esitama.
Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ja aruanne tuleb esitada igal tegevusaastal. Kui tavapäraselt on aruannete esitamise tähtaeg 30. juuni, siis sel aastal loeti õigeaegselt esitatuks ka aruandeid, mis laekusid 1. juulil, kuna esitamise tähtaeg langes nädalavahetusele.
Toimetaja: Marko Tooming









