1. juuli hommiku seisuga oli esitatud majandusaasta aruannete arv 193 332, esitamata oli pea 112 000 aruannet, öeldi ERR-ile justiits- ja digiministeeriumist.

Protsentides tähendab see, et tähtajaks esitas aruande 63,34 kohuslastest, mida on vähem kui kahel eelmisel aastal, mil tähtajaks esitas aruande 66 protsenti kohuslastest.

Viimasel päeval ehk 30. juunil esitati 37 574 aruannet. Juunikuus jooksul esitati 122 181 aruannet, mis samas suurusjärgus kui mullu.

Aruandekohuslaste arv kasvas aastaga märkimisväärselt, umbes 20 000 võrra, öeldi ministeeriumist.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul võib aru saada, et majandusaasta aruande täitmine on digitaalselt hästiarenenud Eestis praeguseks inimeste jaoks veidi tülikaks muutunud, sest inimesed on harjunud sellega, et kõik on eeltäidetud ja -tehtud.

Selleks, et aruanded õigeks ajaks esitataks, on riik teinud lihtsustusi: eelmisel aastal lisati aruande elektroonilise kinnitamise võimalus. Samuti loodi andmesild, mis aitab raamatupidajatel saata aruande andmed oma raamatupidamistarkvarast otse aruannete esitamise keskkonda, ütles Pakosta.

"Ja lõpuks on majandusaasta aruande esitamine ka ettevõtte enda huvides. See näitab ettevõtte usaldusväärsust, annab ülevaate ettevõtjate majanduslikust seisust ja tulevikuväljavaadetest. Just seetõttu ongi majandusaasta aruanded avalikud, et igaüks saaks seda kontrollida," lausus Pakosta.

Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ja aruanne tuleb esitada igal tegevusaastal. Kui aruannet tähtaegselt ei esitata, võib registripidaja ehk Tartu maakohus ühingut trahvida või registrist kustutada.

Registrist kustutamine on võimalik ainult juhul, kui ettevõttel ei ole vara, ta ei osale üheski käimasolevas kohtu-, kriminaal- ega täitemenetluses ning valdkonna eest vastutavad asutused on andnud registrist kustutamisele oma nõusoleku.

Suurematel ettevõtetel on kohustus esitada auditeeritud aruanne.