Muinsuskaitse selts avaldas 19. juunil üleskutse koguda raha Pilistveresse maetud riigimehe Jüri Vilmsi säilmete väljakaevamiseks ja uurimiseks, kuna 30 aastat on õhus olnud kahtlus, kas matus on ikka autentne.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Pilistvere Andrease koguduse juhatuse esimees Carl Heinrich Pruum luges haua avamise plaanist ajalehest ega mõista, miks seda koguduse kui maaomanikuga läbi ei räägitud.

"Pilistvere kogudus on olnud kogu aeg selle vastu usus, et Jüri Vilms seal on. Ja oluline on Jüri Vilmsi pärand, mitte see, mida praegu öeldakse hüpoteesina, et need luud, mis seal maapõues on, kas on või ei ole Jüri Vilms. Ajaloolaste huvi, või ütleme Eesti riigi ajaloolaste huvi on piisavalt väike olnud selleks, et välja selgitada, mis oli Jüri Vilmsi saatus, selle asemel, et kaevata maapõue ja säilmeid uurida," kommenteeris Pruum.

Elupõline muinsuskaitsja Ants Kraut põhjendab Jüri Vilmsi säilmete uurimise vajadust suure avaliku huviga. Seda näitab ka annetajate hulk, kes ootavad tõe jaluleseadmist.

"Me tahame teada ajaloo tõde ja praegu on tekkinud võimalus – seoses kõigepealt teaduse arenguga on võimalik DNA-uuringuid teha paremini kui varem ja tõe väärtus on suurem. Ja teiseks on olemas otsene sugulane, meesliini järglane, kellel on see huvi ja tema huvi tuleb ka austada," selgitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige Ants Kraut.

Kuna Jüri Vilmsi haud on sõjahaudade registris, otsustab kaevetööde lubamise riigikantselei juures tegutsev sõjahaudade komisjon.

Muinsuskaitseamet pole veel saanud taotlust Vilmsi ajaloomälestiseks kuulutatud hauatähise eemaldamiseks, restaureerimiseks ja tagasi panemiseks.

"Kui see tuleb, siis me kontrollime üle, kas õiguslikud alused on olemas, ja siis me väljastame selle loa," ütles muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik Monika Vestman.

Vilmsi säilmed loodetakse laborisse saata veel juulikuus.