Pole muud võimalust kui taasühendamine, ütles Nikos Christodoulides Nicosias ajakirjanikele, samal ajal kui Türgi president Recep Tayyip Erdogan väitis isehakanud Põhja-Küprose Türgi vabariiki külastades, et ei näe mõtet jätkata ÜRO juhitud läbirääkimisi saare tuleviku üle.

"Mida iganes härra Erdogan ja tema esindajad okupeeritud piirkondades teevad või ütlevad, on Türgi 50 aastat hiljem jätkuvalt vastutav kogu Küprose rahva inimõiguste rikkumise ja rahvusvahelise õiguse rikkumise eest", märkis Christodoulides pärast Nicosia lõunaosas toimunud mälestustseremooniat.

Erdogan ütles laupäeval, et ei näe mõtet jätkata ÜRO juhitud läbirääkimisi saare tuleviku üle.

"Usume, et föderaalne lahendus ei ole Küprosel võimalik. Kellelegi ei ole kasulik öelda, et jätkame läbirääkimisi sealt, kus me Šveitsis aastaid tagasi pooleli jäime," ütles ta.

Türgi väe Küprose põhjaossa tungimisest möödub 50 aastat

Türgi väe Küprose põhjaossa tungimisest möödub laupäeval 50 aastat.

Türgi rünnaku eesmärk oli hoida ära Küprose ühinemine Kreekaga pärast Ateena toetatud riigipööret. Invasioon tõi kaasa kolmandiku Küprose vallutamise ja umbes 40 protsenti elanikkonnast asustati ümber.

Rohkem kui 750 Küprose kreeklast ja peaaegu 200 Küprose türklast on endiselt teadmata kadunud, kinnitab Küprosel kadunud isikute kahe kogukonna komitee, mis püüab leida ja tagastada nende säilmed lähedastele.

Saare põhjaosas kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, kuid selle iseseisvust on tunnustanud ainult Ankara.

Ülejäänud osa saarest kuulub rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariigi koosseisu.

ÜRO patrullitav puhvertsoon poolitab saart loodest kagusse ning kontrollpunktid ja piirikontrollid eraldavad lõunas asuvat Küprose kreeka kogukonda Küprose türklastest põhjas.

2004. aastal korraldati Küprosel rahvahääletus, milles türklased kiitsid heaks ÜRO kavandatud rahuplaani, kuid kreeklased lükkasid selle tagasi.

Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis kavatseb laupäeva õhtul Küprost külastada, et osaleda koos president Nikos Christodoulidesega mälestusüritustel.

Isehakanud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki saabus aga Türgi president Recep Tayyip Erdogan, et samuti osaleda aastapäevaüritustel, sealhulgas sõjaväeparaadil.

Türgi parlament võttis aastapäeva eel vastu resolutsiooni, mis kutsub üles lõpetama Küprose türklastele peale surutud "ebainimlikku isolatsiooni".

Viimased läbirääkimised Küprose taasühendamise üle peeti 2017. aastal, kuid need ebaõnnestusid.

Värskeim ÜRO saadik, Colombia diplomaat María Ángela Holguin kirjutas sel kuul avalikus kirjas, et vaja on minevikust eemalduda ning teistmoodi mõelda.

Euroopa Liit, kuhu Küpros kuulub, rõhutas aastapäeva puhul tehtud avalduses, et kõik osapooled peavad otsima rahumeelset lahendust.

"Kõik asjaosalised, sealhulgas kaks Küprose kogukonda, aga ka eriti Türgi, vajavad ÜRO julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonide alusel rahumeelse lahenduse saavutamiseks kiiresti tõelist pühendumust," seisab avalduses.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles sel kuul julgeolekunõukogule esitatud aruandes, et Küprose küsimuse lahendamine on juba kaua viibinud. Guterres avaldas samuti kahetsust saarel käimasoleva järkjärgulise militariseerimise pärast.