"Kui vaja, võime ehitada poolitatud saare põhjaossa baasi ja mereväe struktuurid," ütles Erdoğan pärast Põhja-Küprose külastamist laupäeval, mil tähistati 50 aasta möödumist Türgi vägede sissetungist Küprosele. "Ka meil on meri," märkis ta.

Ta süüdistas Kreekat soovis rajada Küprosele oma mereväebaasi. Saare tuleviku osas on mõlemad pooled teravalt lõhestunud.

Saare põhjaosas kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, kuid selle iseseisvust on tunnustanud ainult Ankara.

Kui Küprose kreeklased leinasid alates 1974. aasta vägivallast hukkunuid ja siiani teadmata kadunud inimesi, rõhutas Küprose president Nikos Christodoulides laupäeval, et saare taasühinemine on ainus võimalus.

Küpros kuulub Euroopa Liitu, kuid saar on endiselt lõhestatud ning Küprose kreeklased lükkasid 2004. aastal tagasi ÜRO kavandatud rahuplaani.

Viimased läbirääkimised Küprose taasühendamise üle peeti 2017. aastal, kuid need ebaõnnestusid.

Erdoğan ütles laupäeval isehakanud Põhja-Küprose Türgi Vabariigis viibides, et ei näe mõtet jätkata ÜRO juhitud läbirääkimisi saare tuleviku üle. Ta märkis samuti, et Küprose türklasi tuleb käsitleda võrdsetena Küprose kreeklastega.

"Me ehitame saarele Põhja-Küprose presidendihoone ja parlamendihoone," rääkis Erdoğan. "Nemad ehitavad sõjaväebaasi, meie ehitame poliitilist baasi," lisas ta.

Ühtlasi tervitas Erdoğan Türgi peamise opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juhi Özgür Özeli kohalolekut laupäevase visiidi ajal, öeldes, et see demonstreerib Türgi elanikkonna ühtsust Küprose osas.