Hiiumaale Pühalepa kiriku juurde rajatavasse Vabadussõja monumenti on riik juba panustanud 250 000 eurot. Suuresti selle raha eest on korraldatud arhitektuurikonkurss, tehtud monumendi planeering ning valmis on ka samba lipuväljak. Alguses oli valitsuse ainult monumendile eraldatud summa küll 500 000 eurot, kuid pool sellest läks Pühalepa kiriku renoveerimiseks.

Samba püstitamine on aga vahepeal oodatust kallimaks läinud.

"Võidutöö lahenduse järgi saavad kõik Vabadussõjas osalenud või sellega otsapidi seotud olnud hiidlased ka nimepidi jäädvustatud. Kuna neid nimesid on aja jooksul uurimuste kaudu rohkem välja tulnud, on plaatide arv, mille peale need nimed talletatakse, märksa suuremaks läinud," ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.

Samba valmimiseks oleks vaja veel vähemalt 400 000 eurot. 350 000 sellest küsib Hiiumaa vallavalitsus kaitseministeeriumilt, 50 000 euroga panustaks vald ise. Tasuja sõnul on ka see panus valla jaoks tuntav.

"Tänasel ajal on 50 000 euro suuruste rahaliste paigutuste tegemine märksa suurem väljakutse kui viis aastat tagasi. Kui ministeerium peab seda Vabadussõja mälestusmärki piisavalt oluliseks, siis kindlasti peab ka Hiiumaa vald seda piisavalt oluliseks ja suudab teha rahalisi valikuid," sõnas Tasuja.

Kaitseministeeriumist öeldi ERR-ile, et sõjamälestiste rajamist rahastab Sõjamuuseum. Sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul sellist raha kuskilt võtta ei ole.

"Sõjamuuseumil on igal aastal võimalik toetada igasuguseid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes tegelevad sõjaaja pärandi väärtustamisega. Nende seas on olnud väiksemaid mälestusmärke, mida me oleme koos omavalitsuste, MTÜ-de ja sihtasutustega toetanud. Aga see suurusjärk on olnud kordi-kordi väiksem. Sellist summat, nagu hiidlased küsivad, meil kindlasti eelarvest võtta pole," lausus Lill.

Ka vallavanem Tasuja mõistab, et keerulises julgeolekuolukorras pole riigil kerge sellist raha leida. Samas leiab ta, et minevikku tuleb mäletada.

"Tänasest julgeolekuolukorrast lähtuvalt peaks olema ju hästi oluline ajalugu meenutada - mis riigis me elame ja kuidas see riik tekkinud on," ütles Tasuja.

Mälestussamba asja on aetud juba pea kümme aastat. Põhjus on lihtne – raha pole piisavalt. Seejuures on Hiiumaa ainus maakond Eestis, kus Vabadussõja mälestusmärki ei ole. Eestis on neid kokku 650 ringis.