Hiiumaa vabadussõja mälestusmärgi jaoks napib raha nii vallal kui ka riigil
Pühalepa kiriku ette plaanitava Hiiumaa vabadussõja mälestusmärgi lõpetamiseks vajalikku 400 000 eurot ei ole praeguse seisuga ei Hiiumaa vallal ega Eesti riigil.
Sander Paljaku kavandil põhinevat Hiiumaa vabadussõja mälestusmärki on Eesti riik varem toetanud 250 000 euroga. Sellele lisanduvad teiste toetused ja annetused veel mõnekümne tuhande euro ulatuses.
Hiiumaa vallavolikogu enamus mõtles ümber varasema otsuse rahastada monumenti 300 000 euroga ja piirdus 100 000-eurose toetusega. Vallavanem Hergo Tasuja (SDE) nentis, et mälestusmärk on tähtis, aga praegu on prioriteetsemaid asju.
"Meil on suhteliselt kõrge laenukoormus. Meil on vaja lõpetada Käina kultuurikeskuse renoveerimine. Järgmisel aastal tahaks Kärdla lasteaia uue hoone ehitusega pihta hakkata, Palade lasteaia lisarühm rajada," loetles Tasuja.
"Mina leian väga selgelt, et panus peab olema võrdne ehk kui vabatahtlikud annetajad ja riik on panustanud 300 000 euroga, siis vald peaks panustama sama palju," sõnas Hiiumaa vallavolikogu liige Aivar Viidik (parteitu).
Hiiumaa vald küsis kaitseministeeriumilt mälestusmärgi jaoks lisaks 350 000 eurot. Ministeeriumist öeldi rahvusringhäälingule, et sõjamälestiste teemaga tegeleb Eesti Sõjamuuseum. Muuseumi direktor Hellar Lill nentis, et muuseum jagab aastas riigieelarvelisi toetusi kogu Eesti peale vaid 193 000 euro eest ja Hiiumaa monumenti nemad kinni maksta ei jõua.
"Selle summa sees on mitme väikemuuseumi, kes tegelevad sõjaajalooga, toetamine ja siis tõesti, kui on mõni monument, mis on korrast ära, siis selle korrastamine koos omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga," selgitas Lill.
Vabadussõjas osales üle 1700 hiidlase. Näiteks Viljandi vabadussambale otsustas valitsus anda 2020. aastal reservfondist pool miljonit eurot. Hiiumaa muinsuskaitse seltsi liige Ain Tähiste leiab, et hiidlasi peaks kohtlema teistega võrdselt.
Seltsi poolt mälestusmärgi jaoks mõeldud toetustaotlustele on ministeeriumid mitu korda eitavalt vastanud.
"Kui need 1700 hiidlast said Eesti vabariigilt kutse minna oma kodumaad kaitsma, siis neile ei antud võimalusi, et lükkame edasi, lükkame edasi, võib-olla tuleme viiendal või kuuendal korral. Need mehed täitsid oma kohuse kohe," sõnas Tähiste.
Hiiumaa on ainuke maakond, kus pole vabadussõja mälestusmärki.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"