Metsa alla romantilise õhkkonna loomiseks valmistati riideribadest lühtreid ja heegeldati kaunistusi pool aastat. Laadal anti müügikoht vaid neile, kel oli pakkuda midagi enda valmistatut.

Külastajad said ideid, kuidas oma kätega midagi omapärast teha, kodukohvikud pakkusid maitsvat toitu ning muusikud Eestist ja Prantsusmaalt esitasid oma loomingut.

Hargla kogukond püüdis öölaada kaudu näidata, et väikeettevõtlusega saab edukalt tegelda ka väiksemais paigus.

"See koht, kus me laata peame, oligi kunagi vanal ajal laadaplats. Me ei olegi traditsioone murdnud ega muutnud, vaid me oleme tulnud traditsioonide juurde tagasi," selgitas Hargla Uma Üülaada korraldaja Jandra Mölder.

"Hea asi levib sõna kaudu. Paljud on varem käinud meie laadal ja kogenud seda muinasjutumetsa, mida me oleme siia loonud. Tänavu valisime väga hoolega ka kauplejaid, keda üldse siia võtta," rääkis laada korraldaja Merike Uuetoa.

"Meil on Lätist ja Leedust käsitöölisi, Saaremaalt, Tallinnast, juba üle Eesti. Aga omad on ka. Hindame ennekõike kõrgelt meie oma käsitöölisi," lisas ta.