"Eesmärk on üle vaadata ja ajakohastada ringkondade piirid, mis praegu kehtivad aastast 2002 samasugusel kujul. Vahepeal on rahvastik rännanud rohkem suurematesse tõmbekeskustesse, eelkõige Harjumaale, ja selle tulemusena on kujunenud olukord, kus ringkondadest jagatavate mandaatide arv erineb päris märkimisväärselt," ütles Kask ERR-ile.

Kask rääkis, et Lääne-Virumaal jagati viimane kord viis mandaati, Harju-
ja Raplamaal aga 13. Tema sõnul võib selline tendents, kus ringkondade erinevused suurenevad, jätkuda.

"Miks see oluline on, et nad oleks võimalikult ühesuurused? Esiteks, et tagada sellist üldist ühetaolisust valimistel, kus erakondade suuremad häältemagnetid jaotuksid ühtlasemalt üle Eesti laiali, mitte ei koonduks kõik suurematesse valimisringkondadesse. Ja teiseks oleks see oluline ka väikeerakondades või üksikkandidaatidena kandideerivatele inimestele isikumandaadi saamise võimaluste ühtlustamiseks," lausus Kask.

"Kui praegu peab Lääne-Virumaalt üksikkandidaat või alla viie protsendi hääli saava erakonna kandidaat, kes riigikokku tahab pääseda, saama vähemalt 20 protsenti hääli, siis Harju- ja Raplamaal, kuigi seal valijate arv on suurem, piisab tal tublisti vähem kui 10 protsendist häältest," tõi Kask näite.

Kase sõnul arutab valimiskomisjon analüüsi septembrikuus, teeb oma järeldused ja saadab riigikogule konkreetse ettepaneku, kuidas valimisringkondade ajakohastamisega edasi minna.

"Kas me saadame mingisugused konkreetsed kitsamad lahendusvariandid või kogu analüüsi tervikuna riigikogule hindamiseks ja otsustamiseks, seda me veel arutame, aga tõenäoliselt me mingisuguse ettepaneku riigikogule sellest saadame," sõnas Kask.