Neljapäeval kirjutas ERR, et Haapsalu randades lehvib sinivetika tõttu lilla lipp, mis tähistab, et vees on reostus. Samuti on üleval ka sildid, mis ütlevad, et suplusvesi võib tekitada lööbeid.

Terviseameti kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi sõnul on viimastel päevadel laekunud sinivetikate kohta mitu teadet.

Võrumaal Tamula järvest on võetud kaks proovi 17. ja 25. juulil – mõlemas proovis on potentsiaalselt toksiliste sinivetikate sisaldus väike. 

"Kuigi sinivetikaid esineb väikeses koguses, soovitab Lõuna regioon rannakülastajaid hoiatada. Kuigi sinivetikaid esineb väikses koguses, soovitab terviseamet siiski, et ujumas käies ei tohiks vett alla neelata, pärast ujumist tuleb ennast pesta, vahetada riideid. Eriti tähelepanelik peab olema laste ja lemmikloomade suhtes. Nädalavahetusel toimub seal ka [Võru] lastefestival ning sinivetikaid puudutav info rannas on seetõttu väga vajalik," ütles Kaas.

Haapsalu Paralepa rannast võttis terviseameti inspektor neljapäeval proovi ning tulemused näitavad, et seal on ülisuures koguses toksilisi sinivetikaid. Proovis domineeris niitjas sinivetikas (52,17 mg/l), mis Läänemeres seni teadaolevalt ei ole toksiline, ent võib suures kontsentratsioonis põhjustada nahaärritust

"Potentsiaalselt toksilistest liikidest leiti Nodularia spumigena (11,62 mg/l, intensiivsele õitsengule vastab juba 0,5 mg/l), perekonna Dolchospermum liigid (9,05 mg/l) ja Planktothrix agardhii (0,09 mg/l). Proovis domineeris niitjas sinivetikas Aphanizomenon flosaquae (52,17 mg/l), mis Läänemeres seni teadaolevalt ei ole toksiline, ent võib suures kontsentratsioonis põhjustada nahaärritust," kommenteeris Tartu Ülikooli mereinstituut.

Olukord supelrannas võib mereinstituudi sõnul paraneda, kui tuulesuund muutub ja kannab vetikamassi kaugemale lahele või Haapsalu lahest välja.

Samuti on olnud teateid sinivetikate kohta Kauksi rannast, kuid rannavalve esmasel hinnangul tundub vesi puhas.

Sinivetikate arvukus merel on Kaasi sõnul võrreldes juunikuuga suurenenud, mis on tavapärane.

"Soome seireandmed Läänemerel näitavad, et sinivetikate arvukus merel on juunikuuga võrreldes tavapäraselt suurenenud ning avamerel ei ole suuri sinivetikate kogumeid täheldatud. Avamerel tekkinud sinivetikate kolooniate jõudmine rannikule sõltub ilmadest – tuule suunast ja tugevusest, sademetest ja muust," ütles Kaas.

Sinivetikamürgistusega seotud sümptomid on sageli mittespetsiifilised ja võivad sarnaneda teiste haiguste (nt viirushaiguste) sümptomitega. Sinivetikad põhjustavad lastel rohkem tervisekaebusi kui täiskasvanutel.

Sinivetikate esinemisest randades annab aimu vee värvuse muutumine. Tavaliselt annab sellest märku vee ebatavaline värvus: hallikas-, kollakasroheline või sinakasroheline värv, vee läbipaistvuse vähenemine või ka kaldaäär võib olla kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja vahuse massiga. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Sinivetikaid sisaldava vee alla neelamisel on tõsist mürgistust täiskasvanutel esinenud harva, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad.

Kuna loomad on vetikate toksiinide suhtes tundlikumad kui inimesed, siis näiteks koerad võivad mürgituse saada juba karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Lemmiklooma mürgistuse kahtluse korral soovitab terviseamet võtta kohe ühendust loomaarstiga.