"Palume kirjalikult selgitusi ja kaalutlusi koos õiguslike alustega, millega on selline keeld põhjendatud. Viimsi vallavalitsus on teadlik sellest, et rukkiräägul võib olla suvel kaks pesakonda ning on oma töödes sellega ka arvestanud. Palume aga välja tuua täiendavad argumendid niitmise ajalisele piiramisele, mis kaaluksid üles mh maaomanike, niitjate ja talupidajate huvi," kirjutas Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane pöördumises keskkonnaametile juuli lõpus. 

Rukkirääk on kogu Euroopas ohustatud liik. Linnule ei sobi niitude liiga sagedane ja varane niitmine ega ka elupaikade mittemajandamine. Tema arvukus Euroopas ja Eestis on vähenenud intensiivse põllumajanduse tõttu. 

Viimsi vallavalitsus sai 18. ja 22. juulil keskkonnaametilt tagasiside, et rukkiräägu elukohaks olevaid niite ei tohi niita enne augusti lõppu.

Varem pole keskkonnaamet sellist piirangut seadnud. Rebase sõnul läheb see vastuollu maastikukaitsealal asuvate niitude kaitsekorralduskavaga. 

Vald tõi taotluses esile, et vallas on mitu kohalikku kaitseala, millest näiteks Mäealuse maakaitsealal asuvad ka pärandniidud. Neid hooldatakse kaitsekorralduskavas toodud juhiste järgi. Rebane selgitas, et püütud on arvestada nii niitude hooldusjuhiste kui ka rukkiräägu esinemisega, kuid praegu ei ole selge, kuidas mõlemat eesmärki täita.

Vallavalitsuse plaan oli teha Mäealuse maakaitsealal niitmised augusti keskpaigas ja vastav leping sõlmiti juba kevadel. Kui vallal on augustis niitmise keeld, ei ole neil võimalik lepingu kokkulepetest kinni hoida. Sellega võivad kaasneda leppetrahvid. 

Taotluses väljendas vald muret ka rukkirääguga seotud piirangute üldise mõju üle niitmiste algusaegadele. Näiteks riigilt toetust saavad alad peavad olema kindlateks kuupäevadeks niidetud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehel on kirjas, et poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit, aga niitmine peab tehtud olema enne 1. augustit.

"Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik täita eelnimetatud tingimust, kui rukkiräägu alasid ei tohi niita enne augusti lõppu?" küsis Rebane. 

Valla sõnul on eraldi probleemiks see, et teatud aladel on niitmine vajalik mõne teise liigi ohjamiseks või hoidmiseks. Näiteks võib niitmine olla oluline heinputke ohjeldamiseks või kaitsealuse taimeliigi püsimajäämiseks. Peale selle langeb ka heina väärtus loomasöödana, ehk mida hiljem see niidetakse, seda kehvem on kvaliteet.

Rebase väitel võivad probleemid tekitada olukorra, kus niidualade hooldamine muutub majanduslikult ebamõistlikuks. See tekitab ohu, et rukkiräägule sobivad elupaigad jäävad hooldamata ja kasvavad hoopis pikemas perspektiivis kinni.