Mart Kiis: milleks meile pärandniidud?

Pärandniitude hoidmine on eelkõige tingitud Eesti ohustatud elupaikade ja liikide kaitse ja säilitamise vajadusest. Inimtekkeliste kliimamuutuste leevendamise vajadusest lähtuvalt on positiivne, et pärandniitude hoidmisega kaasneb ka süsinikuvaru säilitamine muldades ja taimestikus, kirjutab Mart Kiis.
ERR-i portaal vahendas, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas on 68 miljoni eurone rahaeraldis pärandniitude taastamiseks. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koordineeritav pärandniitude toetamine on seaduse seletuskirjas mainitud kui üks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitav meede.
Kuigi pärandniitude hoidmisega on tegelenud riik juba üle kahekümne aasta ja rakendanud elurikkuse heaks erinevaid meetmeid, on siiski oluline veel kord selgitada, miks on pärandniitude taastamine otstarbekas.
Heas seisus pärandniite on vaid 42 000 hektarit
Pärandniidud on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Lugeja võib kujutleda end jalutama kadakasele karjamaale Saaremaal või põliste tammede alla Laelatu puisniidule, kus ühel ruutmeetril võib vaadelda ligi seitsekümmet erinevat taimeliiki.
Pärandniitude üleriigiline hooldus ja taastamine algas Eestis enam kui 20 aastat tagasi. Algselt rahastas Eesti riik pärandniitude taastamist ja sellele järgnevat hooldust riigieelarvest, 2007. aastast on kasutatud hooldamiseks Euroopa Liidu raha. Toetatud on nii loomade kui ka tehnika soetamist, rajatud juurdepääse pärandniitudele ja tehtud palju muud.
Eestis on heas seisus pärandniite vaid ligi 42 000 hektarit. Võrdluseks: metsamaad on 2 300 000 hektarit. Samal ajal on pärandniitudega seotud ligikaudu pool Eesti taimeliikidest, kolmandik sammaldest ja samblikest, suurem osa tolmeldajatest, liblikatest ja põllulindudest.
Teame, et viimaste aastakümnete langusi põllulindude ja putukate arvukuses võib otseselt seostada pärandniitude kadumisega Euroopa maastikest. Pärandniitude taastamisel on võtmesõnaks nende alade – kunagiste põliste rohumaade – avatuna hoidmine, kuid ilma niitmise või karjatamiseta ei ole see võimalik ning neile aladele omased liigid kaovad.
Elurikkad ja heas seisundis ökosüsteemid on vastupidavamad keskkonnamuutustele ning pakuvad inimese jaoks olulisi looduse hüvesid, näiteks aitavad kaasa toidutootmiseks oluliste tolmeldajate seisundi paranemisele ning põllukahjurite looduslike vaenlaste säilimisele.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu suunatakse Eesti põllumajandusse aastatel 2023–2027 ligi 1,5 miljardit eurot, millest 447 miljonit eurot on riik suunanud keskkonna- ja kliimameetmetele. Sellest on omakorda 49 miljonit eurot pärandniitude hoidmiseks vajalike tegevustega jätkamiseks. Seejuures tegeleb pärandniitude majandamisega, seal loomade karjatamise ja heina varumisega Eestis enam kui 850 erinevat maapiirkondade ettevõtet ja maal elavat inimest, kelle üheks oluliseks sissetulekuallikaks on meie looduse hoidmine.
Väga paljud Eesti külad on leidnud läbi selle meetme uusi ja edukaid ettevõtlusvõimalusi ning pärandniitude hooldus on tugeva jätkusuutliku põllumajanduse üks olulisemaid tugisambaid.
Lisaks oleme Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludest – mis ongi just nimelt mõeldud kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmise rahastamiseks – ning ühtekuuluvusfondist eraldanud samal perioodil üheksa miljonit eurot pärandniitude taastamiseks.
Oleme hinnanud, et täiendavalt on vaja pärandniitude taastamiseks kümme miljonit eurot, et saavutada meie põliste liigirikaste niidukoosluste hea seisund. Põllumajandusmaastikust on vaid neli protsenti hõlmatud pärandniitudega, seetõttu tuleb neid hoida ja leida võimalusi täiendavate alade taastamiseks.
Taastamine ja kliimamuutused
Eeltoodust nähtub selgelt, et pärandniitude hoidmine on eelkõige tingitud Eesti ohustatud elupaikade ja liikide kaitse ja säilitamise vajadusest. Inimtekkeliste kliimamuutuste leevendamise vajadusest lähtuvalt on positiivne, et pärandniitude hoidmisega kaasneb ka süsinikuvaru säilitamine muldades ja taimestikus ning suureneb võime kliimamuutustega kohaneda.
Just sel põhjusel on pärandniitude taastamist käsitletud toetava tegevusena ka kliimapoliitikas. Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas tuuakse esile meetmed, mis kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavad, kuid oluline on mõista, et need ei ole seadusega kohustuslikuks muudetud või muul moel jõustatud.
Elurikkuse kaitse ning kliimamuutuste leevendamise tegevused ja meetmed töötavad pärandniitude näitel sageli vastastikku kasulikus koosmõjus ning peame olema riigina targad nende kavandamisel ja selgitamisel.
Nii on mõistetav, et sarnaselt pärandniitudele saavad tähelepanu ka märgalad ja metsakooslused ning üha enam on riigi fookuses põllumajandusmaastikud ja linnaline keskkond.
Läheneme taastamisele terviklikult ning peame silmas ettevaatusprintsiipi: kavandame taastamistegevusi seal, kus halvas seisus kooslus on võimalik suunata looduslikumaks ning püüame vältida ühe elurikka koosluse asendamist teisega. Samuti on oluline mõista, et mitmete sammude eesmärk ja mõju ei pruugi olla looduses kohe tuvastatavad.
Teame, et looduse kaitsmisest enam üksi ei piisa, tarvis on ka taastada, kuna elurikkuse kadu seab ohtu ökosüsteemide kestlikkuse. Ja teiselt poolt, mida paremas seisus on elurikkus, seda vastupidavamad oleme ka kliimamuutustele. Samal ajal on vaja leida majandamisviise, mis teeniksid paremini kohalikke kogukondi ja parandaks looduse seisundit. Pärandniidud, meie kultuuri lahutamatu osa, pakuvad selleks ühe võimaluse.
Pärandniitude tähtsuse meeles pidamiseks on riik alates 2022. aastast projektiga "Loodusrikas Eesti" tunnustanud silmapaistvaid pärandniitude majandajaid, et tänada neid, kes on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse. Pärandniitudest rääkimise aeg on sobiv, sest parimad pärandniitude majandajad kuulutatakse välja juba 28. jaanuaril.
Toimetaja: Kaupo Meiel