Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul keskendub pealinn tänavu varasemast enam rohealade niitmisele, kuna arvestatakse elanike tagasisidet ja ootusi linnaruumi korrashoiule. Lisaks ütles Järvan, et niitmisotsustes tuleb arvestada ka põuaperioodide ja teiste elusorganismidega.

"Kui põud on tulemas, siis meie keskkonna- ja kommunaalametiga anname sellest hooldajatele teada ja palume siis põua ajaks niitmise pausile panna," lausus Järvan.

"Tulenevalt sellest täiendavast niitmisest, mis on võrreldes eelmiste aastatega, et see on keskelt hallatavatel territooriumitel ligikaudu 140 000 eurot kallim, aga kulu jääb seal mõne miljoni kanti," lisas Tallinna abilinnapea.

Tartu jätkab põhimõttega, et kõik linnaalad ei pea olema ühtmoodi niidetud. Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul sõltub niitmise sagedus ja ulatus konkreetsest piirkonnast ning arvestatakse nii põuaga kui ka elurikkuse säilitamise vajadusega.

"Tuleb väga mitmekesist linnaloodust, et on kohti, kus muru on pikem ja on kohti, kus on muru madalam," selgitas Vuks.

Tartu Ülikooli linnaökoloogia nooremteaduri Merle Karro-Kalbergi sõnul tuleb hooldatud linnaruumi ja elurikkuse vahel tasakaal leida vastavalt sellele, kuidas konkreetset ala kasutatakse. Tema sõnul peavad linnaruumi mahtuma nii inimesed, loomad, linnud kui ka putukad, mistõttu tuleks rohealade hooldust planeerida paindlikult ja liigirikkust toetavalt.

"Üldreegel võiks olla, et niita võiks ju natukene vähem võib-olla, kui siiamaani on harjutud. Tasakaaluküsimus sõltub muidugi väga palju sellest, millega linlased harjunud on või mida nad ilusaks peavad," ütles Karro-Kalberg.

Teadlase hinnangul ei peaks igal aastal kõiki alasid ühtemoodi hooldama, vaid jätma osa rohealadest vaheldumisi puutumata, et toetada elurikkust.

"Eks see tasakaal nihkub paika aja jooksul. Et kui pidevalt näidata ja rääkida, miks on vähem niitmine olulisem, mida see teeb head, siis muutub ka võib-olla see ohakas ja naat ja nõges, mida siiamaani nagu pigem koledaks peetakse, ilusamaks ja see tasakaal saab eluslooduse ja inimese ilumeele vahel olla natukene tasakaalukam," arutles Karro-Kalberg.

Mõlema linna esindajate sõnul võivad niitmisgraafikud suve jooksul veel muutuda, sest hooldus sõltub nii sademetest, kuumusest kui ka sellest, kuidas rohealad eri piirkondades kasutust leiavad.