Möödunud kevadel põhjustas EIS õppuritele korduvalt peavalu. Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsetel jäeti testitulemused arvestamata, sest EIS-is tekkisid tehnilised tõrked ja testi tegemine katkestati. Eesti keele e-katseeksamil muutus aga EIS mõneks ajaks väga aeglaseks, mistõttu tuli eksamit korraldanud haridus- ja noorteametil (harno) testi sooritamise aega pikendada.

Nüüd on haridusministeerium välja kuulutanud riigihanke, et leida arendaja, kes analüüsiks e-eksamiteks vajalikke lahendusi ning arendaks olemasolevat eksamite infosüsteemi ja sellega seonduvaid liidestusi.

Haridusministeeriumi e-eksamite IT-projektijuht Arturas Matšenas ütles ERR-ile, et EIS-ile tehtud tehnilise auditi kohaselt on tegelikult mõistlik luua selle asemele uus süsteem. Käimasoleva hanke tingimused näevad siiski ette olemasolevate eksamite infosüsteemi edasiarenduse.

"Selle põhjuseks on asjaolu, et olemasolevate äriprotsesside tõttu ei ole võimalik süsteemi kohe sulgeda, hoolimata tarkvara elukaare lõppemisest. Oleme teinud ettevalmistusi, et uus partner saab arendamise üle võtta," lausus Matšenas, kelle sõnul tuleb kuni uue süsteemi loomiseni olemasolevale toetuda.

Arenduspartneri teine ülesanne on alustada analüüsi ja kaardistust, et panna koos kõigi osapooltega paika, kuidas uuele infosüsteemile üle minna. See hõlmab tehnilist hindamist, millises osas süsteem üle viiakse ja milliseid komponente arendatakse otsast, ning plaanis on alustada ka uue süsteemi arendamist, tagades samal ajal sujuva ja tõrgeteta ülemineku.

Kevadel saadud õppetundide tõttu on ministeerium lisanud hankedokumentidesse nõuded töö teostamise standarditele, mis peaksid Matšenase sõnul aitama vältida samalaadsete ja ka muude probleemide teket.

"Need nõuded vastavad tänapäeva tarkvara arendamise, testimise, tarnimise ning vajadusel riskide realiseerumisel tagasipööramise parimatele tavadele," selgitas ta. "Nõuded on loodud, tagamaks kogu tarkvara elutsükli sujuvat toimimist vastavalt kaasaegsetele standarditele. See hõlmab ka tulevikus vajadusel tarkvara üleandmist uuele arenduspartnerile, vähendades tõrkevõimalusi."

Eksamite infosüsteem koosneb kolmest osast, millest avalikkuse, testisooritajate ja õpetajate jaoks on avaliku vaate rakendus, sisevaate rakendust saavad kasutada harno ja haridusministeeriumi töötajad ning plankide moodul on mõeldud harno ning koolide töötajatele.

Hanketingimused näevad ette, et jätkatakse infosüsteemi arendust, et see toimiks haridustasemete-ülese eksamite ja testide läbiviimise rakendusena. Vajadusel lisatakse funktsionaalsusi, et EIS vastaks paremini e-eksamite vajadustele ning luuakse tingimused võimalikult uuenduslike hindamismeetodite kasutuseks.

EIS-i rakendused on loodud programmeerimiskeeles Python 3.

Hanke kestus on 48 kuud, maksumus 1,2 miljonit eurot ja pakkumusi saab esitada kuni 9. septembri keskpäevani.

Võitja valimisel võetakse arvesse seitset kriteeriumi: suurim kaal ehk 30 protsenti on töötunni maksumusel, kuid lisaks arvestatakse tarkvaraarendaja töökogemust, lisakvalifikatsioone, tarkvaraarhitekti töökogemust ja ka analüütiku töökogemust.

EIS loodi 2009. aastal esialgu vaid põhikooli riigieksamite tarbeks. Hiljem lisandusid taseme-, kutse-, sisseastumis- ja muud eksamid.

Viimastel aastatel on EIS-i arendamiseks kulunud umbes 300 000 eurot aastas ja sellega tegeles viis haridusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonna töötajat, kuid juba kevadel kinnitas ministeeriumi asekantsler Henry Kattago, et tänavu on plaanis üle minna välisele arenduspartnerile.