Valitsuse töölaual on suur väljakutse: majanduse elavdamisele lisaks ja kaasabiks tuleb riiki hakata koomale tõmbama. Kui riik ehitab Tallinna-Tartu maanteed või ka Rail Balticut, ei rajata selleks transpordiametisse üksusi, mis värbavad tööle ehitajaid, projekteerijaid ja teehooldajaid. See ei oleks majanduslikult mõistlik täpselt samadel põhjustel, miks ei peaks riik ka avalike IT-teenuste ehitajaid enda palgal hoidma.

Riigieelarve kõnelused järgmistel aastatel tõotavad tulla pingelised, sest raha peab jaguma elutähtsate teenuste osutamiseks. Õpetajad, päästjad ja politseinikud on sidusa ühiskonna alustaladeks, kelle igapäevane panus peab saama väärika tasu. Samal ajal, kui ministeeriumides otsitakse kokkuhoiukohti näitlikustatult kümne miljoni eest, on IT-majade töötajate arv viimase paari aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Seda ajal, mil Eesti majandus on seiskunud ja langenud.

Riik on asunud IT-sektoriga konkurentsi ka tööjõuturul, värvates töötajaid erasektorist, andes nii oma panuse palgarallisse. Tööjõukulude kasv on koos IT-majade paisumisega tekitanud konkurentsi, millega tekkinud palgasurve on viimase kahe aastaga olnud veelgi suurem kui 30 protsenti.

Avaliku sektori kärpimine on planeeritud aastateks 2025–2027. Nii erasektori esindaja kui ka kodaniku seisukohalt on see tervitatav. Oluline on aga, et riiki ei tõmmataks kokku sealt, kus oleme niigi õhukesed.

Hinnaguliselt enam kui sada miljonit eurot aastas

Enamik riigi avalikest ja tugiteenustest on saadaval online'is. Riigi kodanikel on harjumus tarbida kõike üle võrgu. Iga uus riiklik teenus või oluline muudatus riiklikus süsteemis vajab uute ehitamist või olemasolevate süsteemide ümberprogrammeerimist. Süsteemid, mis üle 10 aasta tagasi olid lihtsad, on muutunud keerulisteks ning seega vajab ka nende ülalpidamine oluliselt rohkem ressursse.

See on kindlasti üks põhjustest, miks on riik jõuliselt kasvatanud oma IT-osakondade suurust. Riigil on seitse IT-maja – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, Riigi IT Keskus. Kuulduste järgi planeeritakse ka järgmisi.

Kindlasti on igal ministeeriumil oma valdkonna spetsiifilisi süsteeme, mille järele on tarvidus, ent päris kindlasti esineb suuri kattuvusi erinevates IT-alamteemades. Seda on IT-majad ka ise tunnistanud, et ollakse n-ö silotornides. IT-majade konsolideerimine võiks tuua suure kokkuhoiu, sest ainuüksi 2022. aasta andmete alusel võib eeldada, et seitsme IT-maja palgakulu koos tööjõumaksudega aastas läheneb sajale miljonile eurole, millele lisanduvad omakorda tegevuskulud.

Iga IT-maja on eraldiseisev kuluüksus. Lisaks otseselt IT-ga seotud rollidele on igal IT-majal oma juhtimis- ja tugistruktuurid (personaliosakond, turundus, finants jne), mida riik keskselt ei vaatle ega halda nii kulu kui ka sisu mõttes.

Kui riik tellib aastas saja miljoni euro eest teenuseid, siis kas tõesti on selle kõrval mõistlik ja kuluefektiivne paigutada veel teine sada miljonit maksumaksja raha tööjõukuludesse, mis ei loo Eestile laiemas pildis olulist lisandväärtust.

Kui IT-majasid vähendada või liita, jääks ära vajadus dubleerivate tugiteenuste, juhtimistasandite ja tehnoloogiliste kompetentside järele erinevates IT-majades.

Maksuraha eest IT-majade turundamine on küsitav

Teine trend viimastel aastatel on IT-majade puhul, et ei tegeleta pelgalt projektijuhtimise ja koordineerimisega. Jõudsalt värvatakse riigi palgale tarkvara arendajaid, arhitekte ja testijaid, et moodustada tervet tarkvara elutsüklit kattev ahel. IT-majad on viimastel aastatel olnud väga aktiivsed värbamisportaalides, osalenud erinevatel karjäärimessidel ja tegelevad aktiivselt ka tööandja mainekujundusega. Päris paljuski on muutunud IT-majad erasektorile konkurendiks.

Kuna IT-majad on muutunud sisulises mõttes IT-ettevõteteks, siis järjest vähem juba praegu ja tulevikus ostetakse erasektorilt sisse tarkvara arendust projektipõhiselt ja üha enam soovitakse pigem täita üksikuid rolle.

Viimasel ajal on trendiks saamas suured IT-raamhankeid, millega hangitakse korraga mitmeid partnereid, kellelt aeg-ajalt tellitakse erinevaid rolle või väikeseid töölõike oma majasiseste tiimide täienduseks. Selle tulemusena muutuvad erasektori ettevõtted ajas pigem IT-tööjõu rendifirmadeks.

See on tinginud ka olukorra, kus Eestis tegutseb suur hulk väikseid mõne inimesega mikro IT-ettevõtteid, kes pakuvad üksikuid spetsialiste.

Miks see halb on? Sest Eesti ekspordivõimekus väheneb drastilise kiirusega ja iga päevaga.

Oleme kindlasti põhjusega uhked oma e-riigi saavutuse üle ja oleme otsinud võimalusi eksportida neid lahendusi, mis on Eestis juurutatud. Neid lahendusi IT-majad ei müü, sest nende põhiülesanne ei ole raha teenida. Samal ajal ei ole seda suutelised tegema väikesed tööjõurendi tüüpi ettevõtted. Suuremaid, peatöövõtja tüüpi IT-ettevõtjaid, kellel oleksid Eestist kaasa võtta olulised referentsid välisklientide ustest sissemurdmisel, jääb IT-majade kasvu trendi taustal aina vähemaks. Seega kannatab Eesti IT-ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel.

Erasektor on tänu konkurentsile efektiivsem

Alati tekib seesuguste riiklike ettevõtete mudeli puhul ka efektiivsuse küsimus. Erasektorit kannustab suurema efektiivsuse otsingule konkurents. Koduturul tegutsemine käib käsikäes ekspordivõimaluste otsingutega. Riigi-IT majad ei toimi normaalse turumajanduse konkurentsi tingimustes, vaid üksnes kulupõhiselt, pidades silmas kitsalt oma ministeeriumi haldusala.

IT-majadel on hoolimata mitmetest kirjeldatud probleemidest olulisi funktsioone, ent nende algne roll oli olla tehniline tellija esindaja ministeeriumi või tema allasutuse ning täitja vahel. Praegu on IT-majad võtnud üha enam ka töö täitja rolli enda kätte. See ei pruugi olla Eesti majandusele tervikuna parim lahendus, kuidas IT-ekspertide oskusi ja võimekusi parimal võimalikul määral kasutada.

Valitsus peaks majanduse elavdamiseks meenutama, mis on Eesti riigi põhitegevus ja mis mitte. Trend, kuhu IT-majade võrgustik ja kasvav kulukoorem triivib, loob riigikapitalismi, mis lõhub vaba turumajanduse alustalasid ega pruugi olla soovitud suund, kuhu IT-sektor ja Eesti majandus tervikuna liikuma peaksid.