Valitsusliidu alusleppes toodud plaan otsida riigi IT-s efektiivsust ja anda erasektorile suurem roll on igati tervitatav. Turumoonutuste vähendamine võimaldaks pakkuda riigile tõhusamaid ja kvaliteetsemaid teenuseid ning tugevdaks taas erasektori ekspordivõimet. Kuid IT-reformi kõrval tuleb silmas pidada ka bürokraatia üldist vähendamist, sest mida keerulisem on riik, seda suuremaks paisuvad sellega kaasnevad IT-kulud.

Kuhu kuluvad sajad miljonid eurod aastas?

Riigi IT-le kuluvad summad kasvavad pidevalt, mistõttu tuleb nende mõistlikule kasutamisele tähelepanu pöörata. Praegu tegutseb riigis kuus IT-maja ja plaanid on tehtud ka seitsmenda loomiseks.

Üksused, mis olid algselt mõeldud pigem ministeeriumide IT-osakondadena, on nüüdseks muutunud iseseisvateks suurasutusteks oma juhtimisstruktuuri, personali-, turundus- ja muude tugifunktsioonidega. See on toonud kaasa ametnike arvu ja dubleeritud rollide kasvu, mille kulud kannab maksumaksja.

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud nii riigi IT-majade töötajate koguarv kui ka palgafond. Tänaseks ulatub riigi palgal olevate IT-spetsialistide hulk ligikaudu 1700 töötajani ja palgafond hinnanguliselt ligi saja miljoni euroni. Kuus IT-maja ostsid erasektorist 2023. aastal teenuseid ligikaudu 130 miljoni euro eest. Kokkuvõttes võib Eesti e-riigi aastaseks maksumuseks hinnata umbes 250 miljonit eurot, mille otstarbekas kasutamine väärib igal juhul jälgimist.

Kuigi lahendus ei pea olema kuue IT-maja koondamine üheks, leidub arvukalt dubleerivaid kulusid ja funktsioone, mida saaks konsolideerida. Samuti on mitmed IT-majad investeerinud oma brändi arendamisse ja turundusse, kuigi nende teenuste kliendid on sama ministeeriumi valitsemisala asutused. Lisaks esineb IT-majades struktuuriüksusi, kus ühe juhi alluvuses töötab vaid kolm-neli inimest, ka see on ressursikulu, mille taolist erasektor endale tavaliselt ei luba.

Riigi IT paisumise probleemid

Kui vaadata kümmet suurimat Eestis programmeerimisega tegelevat organisatsiooni, kuulub nende hulka viis eraettevõtet ja viis IT-maja. Töötajate arv on mõlemas sektoris peaaegu võrdne: 2024. aasta teises kvartalis töötas mainitud kümne organisatsiooni puhul erasektoris 1379 ja avalikus sektoris 1327 inimest.

Kui eraettevõtetes on viimasel ajal näha ka töökohtade vähenemist, siis avalikus sektoris on märgata järjekindlat kasvu. Vaadates riigi IT-majade töötajate arvu, on see ainuüksi 2023. ja 2021. aasta võrdluses kasvanud kolmandiku võrra. 2024. aasta teises kvartalis kasvas riigi IT-majade töötajaskond 15 protsenti, samal ajal kui tehnoloogiaettevõtete töötajate arv vähenes 3,3 protsenti.

Seega on IT-töötajate arv liikunud üha rohkem avaliku sektori kasuks ja riigi palgale loodud järjest rohkem erasektoriga paralleelset struktuuri. Sellel turumoonutusel on lisaks ebamõistlikele kuludele aga ka laiemad tagajärjed nii avaliku sektori IT-teenuste kvaliteedile kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimele.

Riigipalgal kaob vajadus võistelda erasektori tingimustel, puudub samavõrd suur surve innovatsiooniks ja efektiivsuseks. Lisaks märgivad IT-majadest teenuseid tellivad ametnikud, et neil puuduvad hoovad kvaliteedi nõudmiseks. Ministeerium või selle allasutus oma IT-maja vastu ju kohtusse ei lähe. Ühe tellija rollis oleva ametniku sõnul on ainus hoob, mis talle on jäänud, IT-maja töötajale sügavalt silma vaatamine.

Erasektorist teenuse tellimisel on olukord teistsugune, sest sel juhul motiveerib trahvide ja lepingukaotuse risk hoidma ettevõtet pidevalt teenuse kvaliteeti kokkulepitud tasemel.

Samal ajal on kasvav riigi IT-sektor kahjustanud erasektori konkurentsivõimet. Riik on tellinud erasektorilt peamiselt väikeseid töölõike, nii-öelda koodijupikesi, mitte terviklahendusi. Nii ei teki eraettevõtetel piisavalt uusi innovaatilisi lahendusi, mida rahvusvaheliselt teistele turgudele pakkuda. Pelgalt spetsialistide renditeenus ministeeriumidele ei ole välisturgudel kuigi kõlav müügiargument, millele järgmisel kümnendil e-riigi uusi edulugusid ehitada.

Turumoonutus, kus ambitsioonikamad projektid viiakse ellu riigi IT-majades, samal ajal kui eraettevõtted toimivad sisuliselt riigi jaoks tööjõurendifirmadena, on viinud selleni, et sageli on IT-ettevõtete tõhusaim toimimisviis väikeettevõtte vormis. Paljud IT-ettevõtted ongi riigi hangetel konkurentsivõimelised just seetõttu, et on end optimeerinud väikesemahulisele tööjõurendi- ja mitte tervikteenusele.

ITL-i andmetel on 96 protsenti meie IT-ettevõtetest kuni üheksa töötajaga mikroettevõtted. Oleme liikunud IT-sektoris väikeettevõtete turu suunas, kes ei suuda vajadusel suuremahulist vastutust võtta.

Suuremaid peatöövõtja tüüpi IT-ettevõtteid, kellel oleks välisklientide uksest sissesaamiseks vajalikud referentsid, on jäänud IT-majade kasvu tõttu aina vähemaks. IT-majad aga ise neid lahendusi ei müü, sest nende põhiülesanne ei ole raha teenida.

IT-reform, mis paneks turu tõhusalt toimima, tooks riigile efektiivsemad ja kvaliteetsemad teenused ning aitaks kasvatada majandust, on seega hädavajalik samm. Mida selle teostamisel silmas pidada?

Lahendused

Dubleerivad funktsioonid riigi IT-majades tuleks kokku tõsta ja juhtimisstruktuurid üle vaadata. Võimalikult palju funktsioone, mille riigi poolt osutamine ei ole vajalik, tasub anda konkurentsitingimustes toimivale erasektorile.

Halduskulusid saab riik vähendada ka muudatustega erasektorist teenuste tellimisel: teha pikemaajalised lepingud ja rakendada IT-hangetes ehitusturule sarnast pea- ja alltöövõtjate mudelit. Olukorda, kus riik näiteks mahuka ehitusprojekti puhul telliks tööd eraldi arhitektidelt, inseneridelt, elektri- ja kütteekspertidelt, betoonitööde-, siseviimistlus- või haljastuse spetsialistidelt, ei pea me ju endastmõistetavaks, kuid IT-teenuste korral see umbes selliselt toimub.

Lisaks võiks riik hakata teenuste hankimisel töötundide ostu asemel eelistama tulemuspõhiseid lepinguid. Näiteks võivad teenuse kvaliteedikriteeriumideks olla taotluste nõuetekohane ja õigeaegne vastuvõtmine, menetlemine, toetuste väljamaksmine. Kui see ei õnnestu, kaasneksid leppetrahvid.

Tulemuspõhises hankes on edukas ettevõte, mis suudab nõuetekohase teostuse pakkuda kõige soodsama ühikhinnaga. Kirjeldatud mudel motiveerib erasektorit otsima kõige tõhusamaid lahendusi ja tagab kvaliteedi.

Hea näide tulemuspõhisest hankest on tellija (siseministeerium) hangitud täisteenus, millega lahendati järjekorrad Eesti-Vene piiri ületamisel. Hanke võitnud ettevõte lõi ühtse piiriületuse ootejärjekorra infosüsteemi ja iga piiripunkti lähedale ooteala. Lahenduse said hankes osalejad kujundada ise, võitis ettevõte, kes pakkus nõutud tingimuste täitmise kõige väiksema piiriületuse broneerimise tasu eest.

Paljudes valdkondades võikski riik üle minna täisteenuse sisseostmisele, kus erasektor vastutab kogu äriprotsessi toimimise, sealhulgas IT-süsteemide halduse ja arenduse eest. See annaks võimaluse erasektoril luua kõrgemat lisandväärtust ja tugevdaks Eesti IT-ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Ameerika Ühendriikides on näiteks delegeeritud teenuslepinguga erasektorile kogu passitaotluste haldus, mille raames menetletakse enam kui 21 miljonit taotlust aastas.

IT-kulude ohjamiseks tuleb vähendada bürokraatiat

On veel üks oluline aspekt, mis mõjutab riigi IT-kulusid ja see on bürokraatia, mis tuleneb poliitilistest otsustest. IT-kulude kasvu mõjutab otseselt riigi keerukus. Väikeriik peab olema võimalikult lihtne, kuid poliitilised otsused ei arvesta sageli muudatuste elluviimise kulusid.

Võtame näiteks automaksu. Selle rakendamiseks lisandus ametnikele tööülesandeid, ümber tuli ehitada IT-süsteeme. Selle asemel oleks olnud palju lihtsam kasutada juba olemasolevat kütuseaktsiisi mudelit, tehes sellesse kohandusi. Nüüd aga on loodud kaks paralleelsüsteemi, mis mõlemad vajavad pidevat haldamist.

Iga poliitilise otsuse ja regulatsioonimuutusega peaks kaasnema avalikustatud kalkulatsioon selle elluviimise kuludest võrdluses oodatava tulubaasiga. Ehki aitab see suunata otsuseid rohkem nende tegevuste kasuks, mis bürokraatia kasvatamise asemel päriselt uut väärtust loovad. Tehnoloogia on võimas tööriist, kuid selle ebaotstarbekas kasutamine pärsib innovatsiooni ning koormab nii riiki kui ka selle maksumaksjaid.