"Preemiate vähendamine on seotud riigieelarve keerulise seisuga," selgitas haridusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler. Koalitsioonilepingus on ette nähtud järgmise kolme aasta jooksul riigi kulude vähendamine 10 protsenti ja see kohustus on kõikides valdkondades. 

Praegu saab iga aasta anda välja kaks teaduse elutööpreemiat. Ühe preemia suurus on seni olnud 40 000 eurot.

Haridusministeerium soovib tõsta teaduse elutööpreemia summa 65 000 eurole. 

Sellega võrdsustuks  teadlaste elutööpreemia teiste elutööpreemiatega, näiteks Wiedemanni keeleauhinnaga ja riikliku hariduspreemiaga, mille mõlema summa on 65 000 eurot. Sarnaselt on ka kultuuriministeeriumi välja antud elutööpreemiad kultuuri ja spordi valdkonnas 64 000 eurot. 

Haridusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Katrin Mandra märkis ERR-i küsimusele vastates, et elutööpreemiate kärpe põhjuseks on auhinna summa suurendamisega eelarvesse tekkiv lisakulu. 

"Soov tunnustada pikaajalisi tulemuslikku tööd teinud haridustöötajaid ja teadlasi on meil endiselt, aga arvestades riigieelarve äärmiselt keerulist seisu, annab preemiate arvu vähendamine eelarves kokkuhoiu," kirjutas Mandra.

Lisaks vähendab ministeerium peale teaduspreemiate arvule ka hariduspreemiate arvu. Praegu on antud aastas välja kolm hariduse elutööpreemiat. Nii hariduse kui teaduse elutööpreemiat antakse edaspidi välja ainult üks.

Tartu Ülikool on rahul teaduse elutööpreemia summa suurendamisega, kuid mitte kärpega.

Ülikooli õppeprorektor Aune Valk tõi haridusministeeriumile saadetud arvamuses välja, et näiteks kultuuri elutööpreemiaid antakse välja igal aastal koguni kolm. Ta tegi ettepaneku jätta auhinda andvale komisjonile võimalus  otsustada, kas välja antakse üks või kaks elutööpreemiat. Tallinna Ülikool ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. 

Preemiaid hakatakse uue eelnõu järgi välja andma 2025. aastal.