Valitsus on ministeeriumidele kärpeülesanded kätte jaganud ja kui eurorahad jäävad kärpekääridest puutumata, siis ühistranspordile makstavad tegevustoetused mitte.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul ei ole veel otsustatud, kas ühistransporti hakatakse kärpima või mitte.

"Loomulikult, kui me räägime üldse ühistranspordi eelarvest, siis me ei saa mainimata jätta või läbimõtlemata, milline on inimeste enda osalus. Sõltuvalt transpordiliikidest on see erinev. Näiteks bussitranspordi puhul on see alla 10 protsendi. Kui me räägime rongiliiklusest, siis eesmärk on see, et see jõuaks 50 protsendini. Kui me räägime parvlaevadest, siis on see 40 protsenti," rääkis Hartman.

Ministri sõnul piletihinnad sel aastal ei muutu, kuid need on vaja üle vaadata, sest kõik on kallinenud.

Põhja-Eesti ühistranspordi keskuse juhi Andrus Niliski sõnul bussipiletite kallinemine soovitud tulemust ei anna, sest juba praegu kaks kolmandikku sõitjatest piletit ostma ei pea.

"Kui täna tõsta sellele maksvale sõitjale bussis piletihinda, kus bussid on täis, ülerahvastatud, siis ta lihtsalt läheb sealt ära ja siis on meil ainult sotsiaaltransport," lisas Nilisk.

Rongipiletid kallinesid aasta alguses ja suvel kärbiti senised ettemüügi soodustusi. Praegu maksab rongireisija kinni ligi kolmaniku piletihinnast ja Elroni soov on, et aastaks 2030 oleks inimeste omaosalus 50 protsenti.

"Siin on kaks mõjurit. Üks on keskmine piletihind ja teine on see, kui palju meil reisijaid on. Tegelikult meie järgmise aasta kõige olulisem ambitsioon, järgmiste aastate kõige olulisem, on tegeleda ülerahvastatuse probleemiga ja pakkuda võimalikult head sõiduplaani ja läbi selle kasvatada reisijate arvu," rääkis Elroni juht Lauri Betlem.

Reisijate arvu ühistranspordis aitaks kasvatada ka ühtne piletisüsteem. Betlemi sõnul on ühispileti puhul peamiseks takistuseks erinevad soodustused. Kui bussis on lastel ja eakatel sõit prii, siis rongis tehakse neile hinnaalandust.

"Selleks, et me saaksime ühispileti kehtestada, oleks need soodustused vaja ühtlustada, aga täna siiani poliitilist tahet või valmidust tasuta sõidu ära koatamiseks nendel gruppidel maakonna bussiliinidel ei ole olnud," rääkis Betlem.

Ühistranspordi käigus hoidmiseks aasta lõpuni on praegu puudu 20 miljonit eurot.