Toomas Rebane Tallinna munitsipaalpolitseist ütles ERR-ile, et pealinnas on olukord läinud mahajäetud ja ohtlike hoonetega paremaks. Ka linlased pole nende poole enam murega palju pöördunud.

"Siis kui kodutud lähevad nendesse tühjadesse hoonetesse sisse ja tekitavad seal tulekahjusid, et see loomulikult paneb naabrid muretsema, sellepärast et tuleoht on selline, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda," ütles Rebane.

Tallinnas on enim kolemaju Põhja-Tallinna linnaosas. Praegu on seal 27 mahajäetud või lagunevat rajatist. Viimase kahe aastaga on Põhja-Tallinnas 38 ehitist korda tehtud, mõnda veel rekonstrueeritakse.

Rebase sõnul on siiski jätkuvalt hooneid, millega peaksid omanikud tegelema.

"Paljuski ju sõltub see, et kas isikul ei ole rahalisi vahendeid või on seal ehitusprojekt menetluses, kõik need võtavad aega lihtsalt," rääkis Rebane. "Kui me tänast olukorda vaatame, siis sinna on jäänud veel ehitisi, millega omanikud peaksid tegelema. Kui omanik on hoolas, paneb kõik need aknad-uksed kinni ja kinnistule piirab juurdepääsu, et siis on ta omalt poolt nõuded täitnud."

Lagunenud ja ohtlike ehitistega tegeleb ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Hetkel teeb amet ohutusjärelevalvet 150 ehitisele.

Maakonniti tegeleb amet ohtlike rajatistega enim Harjumaal. Ameti ohutuseksperdi Urmo Karu sõnul on neist suurem osa Tallinna ümbruses. Oht, et varisemisohtlikesse hoonetesse satub uudishimulikke inimesi, on tema hinnangul eriti suur tiheasustatud piirkondades.

"Tihti ei ole omanikel vahendeid ega huvi hooneid lõplikult lammutada. Esmase ootuse tagamiseks tuleb omanikel sissepääsud kinni katta ja lukustada," selgitas Karu. "Äärmisel juhul tuleb kogu hoone aiaga piirata ja hoiatavad sildid välja panna, mis tagaks selle, et keegi ootamatult hoone vahetus läheduses või sinna sisenemisel ohtu ei satuks."