Valitsus plaanib alates 2026. aastast kehtestada ettevõtetele kaheprotsendilise tulumaksu, millele on antud julgeolekumaksu nimi.

Eestis tegutseb hulk ettevõtteid, kelle omanikud on mõne teise riigi maksuresidendid ning selleks, et vältida topeltmaksustamist, on Eesti sõlminud paljude riikidega topeltmaksustamise vältimise lepingu. Praegu on sellised lepingud jõus 62.

Kristjan Järve ütles ERR-ile, et maksulepingud kehtivad ka pärast lepingu allkirjastamist oma olemuselt sarnaste maksude suhtes.

"Seega, kui julgeolekumaks tuleb tulumaksu tõusuna, siis see ei muuda maksulepingute rakendamist. Mitteresidendist omanike seisukohast annab maksuleping üksnes soodsama tulumaksu kinnipidamise määra dividendide väljamaksetele, mitte ei reguleeri Eesti ettevõtte tulumaksu arvestusbaasi ega maksumäära suurust ning kuna Eestis ei peeta dividendidelt üldjuhul tulumaksu kinni, siis ei oma julgeolekumaksu kehtestamine otsest mõju maksulepingutele," selgitas ta.

Seega ei anna maksulepingud audiitori kinnitusel kuidagi soodsamat käsitlust ettevõtte kasumi maksustamisele, kuid väldivad topeltmaksustamist – sõltuvalt maksulepingust on mitteresidendist omaniku residentsusriigil kohustus topeltmaksustamist vältida kas krediidimeetodi või vabastusmeetodi abil.

Järve lisas, et probleemiks võib selliste ettevõtete puhul saada üsna kõrge ettevõtte tulumaksumäär – järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima kaheprotsendiline maksumäära tõus ja 2026. aasta algusest julgeoleku kaheprotsendiline maksumäär.

"Selle kulu tekkimist saab küll edasi lükata kasumi jaotamata jätmisega, välja arvatud julgeolekumaksu kaheprotsendiline komponent, kuid vajaduse korral Eestis teenitud kasumit omaniku tasandil kasutada on raskendatud – tuleb mitteresidendist omaniku vaates leppida üsna kõrge maksu efektiivmääraga või välismaa omanikule välja laenamise korral riskida Eesti maksuhalduriga," lausus Järve.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi vastas küsimusele, kas juba sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepinguid on tarvis muuta ning kui keeruliseks võib see protsess osutuda, et töö julgeolekumaksuga on alles algusjärgus ja seetõttu ei ole võimalik küsimusele vastata.

Seda, kui kaua ühe riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimiseni jõudmine aega võtab, on rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõometsa sõnul raske öelda.

"Riikide ootused ja huvid on erinevad ning ka iga leping on isesugune. Vahel võib isegi läbirääkimisteni jõudmine aastaid võtta – kui näiteks üks riik on lepingust huvitatud ja teine mitte eriti, võib vajalik olla pikaaegne eeltöö. Kui on juba läbirääkimisteni jõutud, ei ole haruldane, et toimub kolm vooru: üks voor aastas, mõnikord ka kaks," rääkis ta.

Üldiselt on aga vähem kui kahe aastaga lepingu valmimiseni jõudmine Kõometsa sõnul üsna erandlik. Lisaks on pärast lepingus kokkuleppele jõudmist vaja see ka allkirjastada ja mõlema riigi poolt ratifitseerida, mis võtab samuti oma aja.

"Näiteks Venemaa ei ole Eestiga aastal 2000 läbi räägitud lepingut siiamaani ratifitseerinud, mis praegustes oludes on isegi hea," lausus ta.

Kui juba olemasolevat lepingut on muuta tarvis, võib see käia kiiremini, kuid seegi sõltub asjaoludest. Kõomets tõi välja, et mõne väiksema tehnilise detaili, näiteks mingi asutuse nime muutmise saab reeglina kokku leppida kirja teel. Sisuliste sätete muutmine võib aga võtta sama kaua aega kui algne leping.

Täpsemad reeglid, kuidas hakatakse ettevõtetelt julgeolekumaksu koguma, on rahandusministeerium lubanud välja töötada augusti lõpuks.