Oluline kolmapäeval, 14. augustil kell 21.06:

- Ukraina käivitas Venemaa sihtmärkide pihta massiivse õhurünnaku;

- Ukraina korraldas droonirünnaku Vene lennuväljale kaugel piiri taga;

- ISW: Vene vägedel ei ole õnnestunud Kurskis rindejoont stabiliseerida;

- Biden: Ukraina rünnak Kurskis on loonud Putinile tõsise dilemma;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit;

Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest

"Ukraina kaitsejõud hävitasid vaenlase Su-34. Taevas Kurski piirkonna kohal läks selgemaks," teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi 

Su-34 on suhteliselt moodne Venemaa hävitaja-pommitaja, mis võeti teenistusse 2014. aastal. Üks selline hävitaja maksab umbes 40 miljonit dollarit. 

Kiiev: Ukraina avab Kurski oblastis humanitaarkoridorid

Ukraina teatas kolmapäeval, et lubab tsiviilelanikel lahkuda Venemaa Kurski oblastist Venemaale ja Ukrainasse ning tagab pealetungi piirkonnas ligipääsu rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonidele.

"Meie relvajõud plaanivad avada humanitaarkoridorid tsiviilelanike evakueerimiseks nii Venemaa kui Ukraina suunal," ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk.

Ukraina teatas kolmapäeval veel, et loob Venemaa Kurski oblastis puhvertsooni, et takistada Moskva vägedel enda territooriumi pommitamast.

Kiievi sõnul on pealetung enesekaitse Vene vägede eest, kelle täiemahuline agressioonisõda kestab kolmandat aastat.

Ukraina käivitas Venemaa sihtmärkide pihta massiivse õhurünnaku

Väidetavalt käivitas Ukraina ööl vastu 14. augustit massiivse rünnaku Venemaa sihtmärkide pihta, kusjuures Kreml väidab, et on hävitanud 117 drooni ja neli raketti, samal ajal teatatakse plahvatustest õhuväebaaside lähedal.

Venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistas nende õhukaitse alla 37 drooni ja neli raketti Kurski oblastis, 37 Voroneži oblastis, 17 Belgorodi oblastis, 11 Nižni Novgorodi oblastis, 9 Volgogradi oblastis, 3 Brjanski oblastis, 2 Orjoli oblastis ja ühe Rostovi oblastis.

Kui need väited kinnitust leiavad, oleks see suurim droonirünnak Ukraina poolt kogu täiemahulise sõja jooksul.

Vene Telegrami kanalid teatasid plahvatustest Nižni Novgorodi oblasti Savasleika külas, kus asub Vene õhuväebaas ja mis asub umbes 650 kilomeetrit Ukraina piirist. Savasleyka lennuväljal paiknevad Venemaa sõjalennukid, sealhulgas MiG-31K lennukid, mis kannavad Kinzhal ballistilisi rakette, mida Venemaa kasutab Ukraina ründamiseks.

Plahvatustest teatati ka Voroneži oblasti Borisoglebski linnas, kus asub teine Vene õhuväebaas, ning Baltimore'i (Malševo) lennuvälja lähedal samas piirkonnas.

Nižni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin ja Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusev kinnitasid droonirünnakut piirkondades, kuid ei teatanud võimalikest kahjustustest.

The Kyiv Independent pöördus kommentaari saamiseks Ukraina sõjaväeluure poole, kuid artikli avaldamise ajaks vastust ei saadud.

Ukraina korraldas droonirünnaku Vene lennuväljale kaugel piiri taga

Sotsiaalmeedias levivad teated Ukraina droonirünnakust Venemaa õhuväebaasi vastu Savasleykas, mis asub umbes 800 kilomeetri kaugusel piirist. Selles baasis paiknevad MiG-31K lennukid, mis kannavad Kinzhal hüperhelikiirusega rakette.

Kohalikud teatavad kümnest plahvatusest.

Ukraine launches a wave of attack drones at the Russian air base in Savasleyka, some 500 miles east of the border, where the MiG-31K (carriers of Kinzhal hypersonic missiles) are based. Locals report ten explosions. pic.twitter.com/PW4MDcTxeF

— Yaroslav Trofimov (@yarotrof) August 14, 2024

ISW: Vene vägedel ei ole õnnestunud Kurskis rindejoont stabiliseerida

Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed jätkavad edasitungi Kurski oblastis, samal ajal kui Venemaa püüab piirkonnas rindejoont stabiliseerida. Hoolimata pingutustest pole see neil aga sõjablogijate väitel õnnestunud.

Üks Vene sõjablogija teatas, et Ukraina väed on edenenud Snagosti (lõunas Korenovost) põldudel, ning 13. augustil avaldatud geolokatsiooniga kindlaks tehtud kaadrid kinnitavad Ukraina vägede hiljutist edasitungi kirde suunas Korenovost.

Venemaa kaitseministeerium ja teised Vene allikad väitsid, et Vene väed tõrjusid Ukraina rünnakud Obštši Kolodezi (kirde pool Korenovost ja 30 km kaugusel piirist) ning Aleksejevski (loodes Korenovost ja 27 km kaugusel piirist) lähedal, kuid samas näitavad 13. augustil avaldatud kaadrid, et Ukraina väed on edenenud kirdes Aleksejevskist.

Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed jätkavad rünnakuid Korenovo ja Tolpino (otse põhjas Korenovost) vastu. Samuti väitsid nad, et Ukraina väed on vallutanud Pogrebki (põhjas Sudžast ja 17 km kaugusel piirist). Üks Vene sõjablogija teatas, et Ukraina väed püüdsid saavutada jalgealust Bolšoje Soldatskoje lähedal (kirde pool Sudžast ja 27 km kaugusel piirist).

12. augustil avaldatud geolokatsiooniga kindlaks tehtud kaadrid näitavad Ukraina vägede tegevust idas Plehhovost (lõunas Sudžast), kuid hiljem väitis üks sõjablogija, et 13. augustil tõrjusid Vene väed Ukraina väed sellest asulast välja. Samuti näitavad 12. ja 13. augustil avaldatud kaadrid, et Ukraina väed jätkavad tegutsemist lähemal piirile Kurski oblastis ja Sudžas.

Vene sõjablogijad väitsid 13. augustil, et Vene väed jätkavad Ukraina katsete tõrjumist ületada Kolotilovka piiripunkti Belgorodi oblastis (Sudžast kagus ja Belgorodi linnast loodes).

Biden: Ukraina rünnak Kurskis on loonud Putinile tõsise dilemma

Ukraina rünnak Venemaa Kurski oblastis on loonud Venemaa presidendile Vladimir Putinile tõsise dilemma, ütles USA president Joe Biden ajakirjanikele 13. augustil New Orleansis.

Ukraina ootamatu piiriülene sissetung naaberriigi Kurski oblastisse algas 6. augustil ning 13. augustiks teatas Ukraina, et kontrollib 74 asulat selles piirkonnas.

"See tekitab Putinile tõsise dilemma ja oleme olnud otseses, pidevas kontaktis ukrainlastega," ütles Biden oma esimeses avalikus kommentaaris pärast Kiievi rünnaku algust. "See on kõik, mida ma selle kohta praegu ütlen, kuni see olukord on aktiivne."

USA ametnikud tunnistasid, et Washington ei teadnud Ukraina sissetungist enne selle toimumist, kuid ütlesid, et see on kooskõlas USA poliitikaga.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh'i sõnul tegutseb Ukraina ennast rünnakute eest kaitstes ja toimib USA poliitika raames, kus nad võivad kasutada USA relvi, süsteeme ja võimekusi.

USA senaatorid Lindsey Graham ja Richard Blumenthal avaldasid Ukraina rünnakule veelgi tugevamat toetust, nimetades seda julgeks ja geniaalseks ning kutsudes Washingtoni üles tühistama kõik piirangud, mis reguleerivad USA relvade kasutamist Ukraina sõjaväe poolt.

Praegune USA poliitika annab Kiievile piiratud loa kasutada teatud Ameerika relvi Venemaa sihtmärkide ründamiseks riigi piiri lähedal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 594 400 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 8476 (+21);

- jalaväe lahingumasinad 16 402 (+17);

- suurtükisüsteemid 16 821 (+57);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1151 (+5);

- õhutõrjesüsteemid 921 (+1);

- lennukid 366 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 548 (+57);

- tiibraketid 2426 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 710 (+61);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2813 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.