"Mul oli täna hommikul väga hea kohtumine Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga. Me leppisime päris mitmed asjad seal kokku, aga üks asi, mis võib-olla avalikkust rohkem huvitab," ütles Pakosta valitsuse pressikonverentsil.

"Meie kõigi ühine eesmärk on ju selles, et me tõesti toetame Eesti eksporti. Eesti ettevõtete eksport on üks viis, kuidas me saame Eestisse raha juurde. Ja kindlasti on justiits- ja digiministril seal oma roll täita, et aidata Eesti ettevõtteid ka eksportimisel. Aga selleks, et see tegevus oleks kõik täiesti läbipaistev, siis me leppisime kokku sellise asja, et kui on ministrile kutsed näiteks minna teise riiki Eestit esindama või ka seal sõna võtma ja kui need kutsed ei ole seotud just kitsalt Euroopa Liidu teemadega, siis ITL valideerib need kutsed, hindab ka omaltpoolt, kas see on kõige parem viis avaliku sektori ehk ministri rahade kulutamiseks, et kas see on see reis, kust me saame väga head kasu Eestile ja ka vaatab üle sedapidi, et kas see on võimalus panna äridelegatsioon kaasa," rääkis Pakosta.

"Täiesti selgelt ma kavatsen selle nimel töötada, et Eesti ettevõtlust ja Eesti eksporti aidata. Aga selgelt tähendab siin seda, et hästi läbipaistvalt ja seda väga tihedas koostöös ITL-iga, kes omale selle lisakohustuse võttis," lisas ta.

Michal: justiits- ja digiminister peab jälgima, et sammud ei ole kahetimõistetavad

ERR-i reporter Johannes Voltri küsis peaminister Kristen Michalilt, kuidas tema suhtub sellesse, et ITL hakkab organiseerima digiministri välisvisiite.

"Minu meelest on väga mõistlik kui see valitsus teeb koostööd ettevõtlusega, teeb koostööd mistahes partnerorganisatsioonidega," ütles Michal.

Voltri küsis ka, kas peaminister ei näe probleemi selles, et ITL-i president on Nortal Eesti tegejuht Ats Albre ja asepresident praeguse Eesti 200 esimehe Margus Tsahkna abikaasa Anna-Greta Tsahkna. Nortali juht Priit Alamäe on üks erakonna Eesti 200 asutajatest ning ka Eesti 200 üks suuremaid rahalisi toetajaid.

"Ühe alaliidu personaalia on ikka pigem selle alaliidu küsimus. Seda, et ministrid teevad koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega, üldjoontes pean ma arukaks. Samamoodi nagu põllumajandusvaldkonnas tehakse ilmselt põllumajandus-kaubanduskojaga koostööd, samamoodi nagu presidendi ja peaministri äridelegatsioon ja kaubandus-tööstuskoda või tööandjate keskliit oma liikmeid suunavad, ongi mõistlik. Loomulikult justiits- ja digiminister peab äärmiselt suure hoolega jälgima, et mistahes sammud ei oleks kahetimõistetavad selliste partnerluste puhul. Ja ma olen kindel, et ta seda ka jälgib," vastas peaminister.

Pakosta täpsustas seepeale omakorda, et ITL ei hakka tema reise korraldama.

"Justiitspool justiits- ja digiministeeriumis vastutab ju muu hulgas ka selle eest, et Eesti riik on hästi läbipaistev. Ja teiseltpoolt, jah, me tahame toetada Eesti ettevõtlust, eriti ettevõtete eksporti. Eesti ettevõtete ekspordil on sageli abiks, kui riigiesindaja olulisel konverentsil võtab sõna, käib kohal. Aga kogu ettevõtlusel peab olema see pilt läbipaistvalt selge, mida teha selleks, et see juhtuks ja kuidas see üleüldse juhtuda saab. Ja selleks, et see läbipaistvus oleks täielikult tagatud oleme me kokku leppinud sellise töökorralduse," rääkis Pakosta.

"Kui justiits- ja digiministrile tuleb kutse rääkida mõnel rahvusvahelisel foorumil, mis ei ole otseselt riigi tase, tuleb kutse võtta sõna, reisida kuskile, kohtuda olulistes küsimustes, siis selleks, et see oleks täiesti läbipaistev, siis kui see kutse tuleb, me saadame selle ITL-i. ITL arutab oma inimestega ja vaatab, et kas see on Eesti ettevõtluse huvides, kas see kulu on see, mis Eesti ettevõtteid aitab ja kui nad leiavad, et see niimoodi on, siis see reis toimub. Et sellest reisist oleks veel võimalikult palju kasu, ütlen ka avalikult välja, jah, hea meelega võtan kaasa ka äridelegatsioone. Jällegi äridelegatsioon tuleb läbipaistvalt läbi ITL-i. Et ettevõtete esindusorganisatsioon ise jagab seda, et kõikidel ettevõtetel on võrdne ligipääs sellele ja on täiesti läbipaistvalt see asi korraldatud," lausus Pakosta.

Pakosta: enam läbipaistvamaks seda viia ei saa

Pakosta lisas veel pärast pressikonverentsi ERR-i küsimustele vastates, et ITL-iga kohtumine ja reeglites kokku leppimine tuleneski nendest kahtlustest, mis mõnikord on üles kerkinud.

"See, et Priit Alamäe on Eesti 200 liige, ei tähenda seda, et Nortal võrdub Priit Alamäe. See, et Nortal on praegu ettevõtlusorganisatsioonide endi poolt valitud presidendi ametisse, ei tähenda ka seda, et ta kontrolliks seda organisatsiooni. Selleks, et see kõik oleks täiesti läbipaistev on meil kõik Eesti ettevõtted, sidevaldkonnas, IT valdkonnas, kes on ITL-is koos. Ja need kõik need ettevõtted teevad neid otsuseid koos. Nendel Eesti ettevõtetel on võrdne ligipääs ministri välisreiside korraldamisele ja äridelegatsioonide kaasa saatmisele. Enam läbipaistvamaks, rohkem ettevõtteid kaasavamaks minu arust seda viia ei saakski," kommenteeris Pakosta.

"Priit Alamäe ei mängi tõesti mitte mingisugust rolli siin, olgu see üle kinnitatud. Ma ei ole temaga kohtunud. Minu suhtluspartner on ettevõtjate ühendus," lisas Pakosta.

"See on kõige läbipaistvam viis, et võtta maha kõikvõimalikud hirmud ja süüdistused, et siin saaks midagi valesti olla. Vastupidi, ma pakun seninägematut läbipaistvust," ütles Pakosta veel.

Eesti 200 tõusis avalikkuse tähelepanu alla seoses Nortaliga selle aasta veebruaris, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud personaalse riigi visiooni tutvustamise üritusel esines Nortali esindaja Andres Raieste, kes kuulub ka erakonda Eesti 200.

Toonane majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) Nortali panuses personaalsesse riiki huvide konflikti ei näinud.

Nortali juht Priit Alamäe on olnud personaalse riigi idee üheks autoriks.

ITL: on eksitav öelda, et ühendust juhib üks ettevõte

ITL ütles vastulauses ERR-ile, et on eksitav öelda, et ühendust juhib üks ettevõte.

"Lähtuvalt põhikirjast on liidu kõrgeimaks juhtorganiks liikmete üldkoosolek. Üle 120 liikmega liidu üldkoosolek valib endale iga kahe aasta järel juhatuse, kelle eesmärk on viia ellu üldkoosoleku poolt liidu strateegias kokkulepitud eesmärke. ITL-i juhatuses on üheksa liiget, igal liikmel on hääletamise korral võrdselt üks hääl ja otsuseid saab teha, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kusjuures kõik juhatuse protokollid ja otsused on liidu liikmetele avalikud," selgitas ITL.

"Liidu igapäevategevust juhib kinnitatud tööplaani alusel palgaline tegevmeeskond, liidu juhatus kannab vabatahtlikkuse alusel sotsiaalset vastutust. Seega on igasugune viide sellele, et Eesti ettevõtete asutatud vabatahtlikku ühendust juhib üks ettevõte, selgelt eksitav ja ebaõiglane," lisas liit.