Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul tuleneb muudatuste vajadus elust enesest. Näiteks karmistatakse suhtumist inimese ähvardamisse. Kui praegu on karistatav see, kui inimest ähvardatakse ära tappa, läbi peksta või tema vara lõhkuda, siis kavas on karistatavaks muuta ka näiteks seksuaalvägivallaga ähvardamine, rääkis Pakosta.

"Vägistamisega ähvardamine muutub karistatavaks, ka muu vägivaldse või tahtevastase sugulise iseloomuga teoga ähvardamine muutub karistatavaks. Samuti muutub karistatavaks see, kui keegi ähvardab näiteks oma ohvri alastipildid internetti üles riputada," loetles Pakosta.

Prokuratuur juhtis aga tähelepanu ähvardamist puudutava sätte segasele sõnastusele, mis võimaldab näiteks karistada vabadusvastase süüteo eest ka lapsevanemat, kes ähvardab oma last õue mitte lubada, kui koolitükid tehtud pole.

"Prokuratuuri roll õigusloome protsessis ongi praktikutena nendes eelnõudes sobrada, leida üle kõige väiksemadki võimalikud vaidluskohad ja neist siis seadusandjale märku anda enne, kui asi jõustumiseni jõuab," selgitas abiprokurör Kaspar Urmas Oja. Ta lisas, et tegelikult ei ole Eestis suurt probleemi, et lapsevanemad oma laste kasvatamisel kogemata kuritegusid toime panevad.

Minister Pakosta lubas, et seda punkti täpsustatakse.

"Selline olukord, kus lapsevanem piirab lapse õueminekut, kui kodutöö pole tehtud - seda ei loeta lapse vabaduse piiramiseks. Seda paragrahvi kirjutatakse kindlasti täpsemaks, kui kellelgi on selline mulje tekkinud. See ongi tegelikult kogu selle kooskõlastusringiga üks mõte," selgitas Pakosta.

Abiprokurör Kaspar Urmas Oja lisas ka, et ähvardamist on väga raske tõendada.

"Kui vägivald väljendub ainult sõnades, siis on seda väga raske tõendada. Kui näiteks kannatanu ütleb, et teda on ähvardatud peksmisega ja kahtlustatav ütleb, et ei ole sellist asja olnud ning meil ühtki teist tõendit ei ole, on lihtsalt ühe sõna teise vastu, siis sellist inimest vastutusele võtta me ei saa," nentis Oja.

Liisa Pakosta sõnul ongi see punkt mõeldud eelkõige kirjalike ähvarduse puhuks.

"Tõepoolest, olukorras, kus on tegemist suulise ähvardusega, mille kohta mingeid tõendeid ei ole, on sõna-sõna vastu ja tõendada ei ole võimalik. Sellisel juhul ma ei näe, et sellel uurimisel üldse perspektiivi oleks. Küll aga, kui on keegi saatnud ähvardavaid sõnumeid, mida me paraku praktikas väga palju näeme, siis neid sõnumeid saab tõendina kasutada ja sellisel juhul saab uurimisega edasi minna," rääkis Pakosta.

Seadusemuudatuse eelnõu kohaselt oleks karistust raskendav asjaolu süüteo toimepanemise videosse võtmine ja selle jagamine sotsiaalmeedias. Selle punkti vastu ei olnud kooskõlastusringil keegi.