Läänelik heaoluühiskond on imeline koht elamiseks, siin on sotsiaalsed garantiid ja sõnavabadus. Iga inimene on väärtus ning riik on loodud inimest teenima, mitte vastupidi. Kõik tingimused vaimseks ja kultuuriliseks õitsele puhkemiseks on loodud, mille tulemusena peaks tekkima seitse miljardit haritlast, kuid reaalsuses nii roosiline see pole.

Järgnevas arutluses peatun mõnel kitsaskohal ja püüan selgitada, miks praegune ühiskond soodustab mõtlemise kängumist.

Tehnoloogia mõju mõtlemisele

Läänelik ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning olukorras, kus Google teab kõiki vastuseid, tekib tihti tunne, et miks peaks ise mõtlema, kui kõigile küsimustele annab vastuse mõni hiireklikk või sõrmetoks.

Sellist mõtlemisviisi süvendab harjumus saada kõike nüüd ja kohe, mille tulemusena kaob asjadel väärtus. Näiteks ChatGPT kasutamine on muutunud igapäevaseks, pakkudes kiireid vastuseid ja vähendades vajadust süvitsi uurida.

Kui palju on meil näost näkku vestlusi, mis ei hõlma nutitelefone? Kuigi arvame, et tuleme rööprähklemisega toime, ei vasta see tegelikkusele. Meie aju ei suuda mitmele asjale korraga keskenduda. Näiteks töökoosolekutel, kus samal ajal kontrollitakse e-kirju, kannatab produktiivsus ja suhtlemise kvaliteet. Kas me ikka päriselt teame, kuidas meie parimal sõbral läheb? Kas see, mida Instagrami loost näeme, on see, mida inimene tegelikult tunneb või teeb, või pigem milline ta soovib sotsiaalmeedias välja paista?

Elades infoajastul, seisame silmitsi probleemidega, mis 20. sajandil puudusid: infouputus, tarkvaravead ja arvamuste paljusus. Meelepärast infot saab kiirelt otsingumootorite abil, kuid legitiimse informatsiooni eristamine mürast jääb kasutaja ülesandeks. Sellele lisandub Google'i võime kasutaja soovidest paremini aru saada. Google suudab leida infot, mis toetab argumenti, millele soovitakse tõestust leida. Näiteks otsides infot vaktsiinide kohta võib inimene sattuda vaktsiinivastaste lehtede peale, kui tema otsingud on olnud kallutatud.

Kolmas komponent mõttevaesuses on igameheõigus postitada internetti, mida hing ihkab. Sotsiaalmeediast läbi imbunud elus võib unustada elamise ning küberdopamiini jaht saab igapäevaseks eesmärgiks. Ostetakse intrigeerivaid pealkirju, tehakse nende põhjal kogu teemast kokkuvõte ning võetakse selles küsimuses seisukoht.

Õpitud abitus ja Dunning-Krugeri efekt

Läänelik heaoluühiskond loob ideaalsed võimalused arenemiseks, kuid sellega kaasneb ühe osa inimeste mõtlemise peatumine. Näiteks tasuta kõrgharidus ja laialdane ligipääs internetile ei taga alati süvitsi minekut. Dunning-Krugeri efekt seletab, miks valdkonnavõhikuna arvatakse, et omatakse kogu teavet teemast ja süvitsi minnes avastatakse, et teadmised on kesised.

Keegi ei taha loll välja paista ning seetõttu arvatakse, et olles kuulnud väheke mingist teemast, ollakse juba ekspert, olgu selleks majandus, rahvusvahelised suhted või mistahes keerukas valdkond. Näiteks 2023. aasta jooksul tõusis esile rohkelt enesekindlaid arvamusi majanduskriisi põhjuste ja lahenduste kohta, kuid süvitsi minevaid ja põhjalikke analüüse tehti vähe.

Kokkuvõte ja järeldused

Läänelik heaoluühiskond loob võimalused arenemiseks, kuid ka riskid mõtlemise kängumiseks. Tehnoloogia on mõtlemise seisukohalt kahe teraga mõõk, see loob arenemiseks head võimalused, kuid samuti loob võimaluse mugavustsooni langeda. Kasutagem heaoluühiskonna võimalusi, et luua intellektuaalselt suurem kogukond, mitte toota planeedijagu juurvilju.

Kõik algab isiklikust panusest ja kriitilise mõtlemise arendamisest, jättes eelarvamused kõrvale ning püüdes mõista maailma mitme nurga alt.