"Mõisa rajas 18. sajandi teisel poolel, 1792. aastal, parun Knorring uhkeks suvitus- ja elamismõisaks väga looduskaunis keskkonnas, kus on rohkelt looduslikku vett, kus on Norra allikad ja kus on kõik see, mida annab kujundada suurepäraseks ja uhkeks elupaigaks," rääkis Mülts.

Norra mõisahäärber meenutab väliselt Tartu Ülikooli peahoonet, sest mõisa ehitusmeister Johan Gabriel Kranhals juhtis hiljem ka ülikooli ehitamist. Sada aastat tagasi, mõisnike perekonna lahkumise järel, avati Norra mõisahäärberis aga kohalik algkool, mis lõpetas tegevuse möödunud sajandi kuuekümnendatel, kuna katuse remont käis lihtsalt üle jõu.

1984. aastal ilmunud Helmut Joonuksi raamatus "Siin ja sealpool maanteed. Paide rajoon" on kirjas, et endises Norra mõisahoones on nüüd rajooni põllumeeste puhkebaas."

Kahjuks see põllumeeste unistus teoks ei saanudki, mõis seisis tühjana üle viiekümne aasta.

"Plaan on ta taastada, kasutusele võtta koolimajana. Meie eesmärk on inimesi koolitada ja siis see on meie arvates üks paremaid kohti selleks. Otsisime pikalt, aga näed, leidsime sellise pärli keset Eestit," rääkis Norra mõisa omanik, Contriber kooli asutaja Rein Lemberpuu.

Norra mõisa peahoone on jätkuvalt muinsuskaitase all, kuigi kõik interjööri väärtuslikud detailid - ahjud, kaminad, seinamaalingud - on aja jooksul hävinenud või minema tassitud.

"Pigem me näeme niimoodi, et siia tuleb moodne lahendus. Minu jaoks on mõisad natuke raskepärases stiilis, et me tahaks olla natuke valgemad, natukene moodsamad. Aga siiski selles stiilis, et asjad ikkagi omavahel kokku lähevad," sõnas Lemberpuu.

Mõisa omanik Rein Lemberpuu tahab enda juhitava Contriber kooli tarvis taastada kõik hooned, aga ka mõisapargi ja kilomeetri pikkuse kanalitesüsteemi.