Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala tudengite ülesanne on õppejõud Triin Reidla sõnul uurida Juuru mõisahäärberi siseviimistluskihte, et aru saada, millised need ruumid omal ajal võisid välja näha ja kui palju on maja ümber ehitatud.

"Väga põnev on. Siin on historitsismi aega, ehk 19. sajandit, 20. sajandit ja tükiti ka varasemaid perioode ehk barokiaega. Oleme leidnud tapeedi fragmente, mille dateerimine on praegu käsil, siis oleme leidnud erinevaid krohviviimistlusi. Mingeid vihjeid on ka sellest, et seinu on katnud kompositsiooniga maalingud. Samuti on siin uskumatult ilusad laed ja ka väga kenad põrandad," sõnas Reidla.

Välitööd Juuru mõisas on tulevaste restauraatorite õppetöö osa.

"Ma tegelesin pikalt pritsmarmoriga. See on väga hästi säilinud, üllatavalt hästi säilinud lausa. Ja see on arvatavasti 18. sajandi lõpust või 19. sajandi täpselt algusest. See on tõesti võimas, et seda nii palju siia alles on jäänud," ütles üliõpilane Trino Arras.

Riigiametis töötav Silvester Silver Stõun ostis Juuru mõisa härrastemaja kolm aastat tagasi.

"Kuna tegemist on üpriski tagasihoidliku mõisaga Eesti mõisamaastikul, et siis kõige esmasem soov oleks taastada ikkagi selline mõisa esialgne funktsioon, mis on siis kodu," sõnas ta.

Omanik ei osanud veel öelda, kui kaua maja restaureerimisele kulub, kuid kindlasti jääb Juuru mõisa peahoone tulevikus avatuks ka külastajatele. Maja on muinsuskaitse all.

"Siin on säilinud üpriski palju selliseid ajaloolisi detaile - kassettlaed, akende luugid, uksed. Kõike seda tuleb väga vastutustundlikult taastada. Aga kõik see emotsionaalne pool ja see rahulolu tunne, mis sellest hiljem saab - ma arvan, et on seda kuhjaga väärt," lausus Stõun.