Riikide lõikes on enim ära öeldud Nigeeria tudengitele – 28 korral. Neile järgnevad Pakistani üliõpilased 22 keeldumise ja India 10 keeldumisega. 

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk ütles ERR-ile, et osa  välistudengite puhul on kahtlus, et nende tegelik eesmärk pole mitte Eestis õppimine, vaid Euroopa Liitu pääsemine. 

Tartu Ülikoolis õpib 1700 välisüliõpilast, kes moodustavad 11 protsenti kõigist tudengitest. 

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on välistudengite arv Vene-Ukraina sõja, viisade saamise keerukuse ja majanduslike põhjuste tõttu Tartu Ülikoolis viimase kolme aasta jooksul langenud. 

"Meil on 70 välistudengit sel aastal rohkem kui eelmisel aastal, aga kas nad kõik kohale jõuavad veel, on ebaselge, sest kõik ei saa oma viisataotlusele positiivset vastust," ütles Valk.

Tallinna Tehnikaülikoolis õpib praegu 900 välistudengit. Kõige rohkem oli neid aastal 2019, kui tehnikaülikoolis tudeeris umbes 1600 välismaalast. 

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles, et varem tõi suurem välisüliõpilaste arv ülikoolile rohkem raha. See poliitika on tänaseks muutunud.  

Tänavu said viisad 646 Eestis õppida soovivat välistudengit. Kõige rohkem oli nende seas Hiina välisüliõpilasi – 65 viisaga tudengit. Neile järgnevad Ameerika Ühendriikide tudengid 53 ja Aserbaidžaani tudengid 51 õnnestunud viisataotlusega.

Pakistani kodakondsusega tudengitest said Eesti viisa 43 välisüliõpilast. Kokku soovis Eesti viisa õppimiseks saada 65 Pakistani tudengit. Viisast jäid ilma pea 34 protsenti tudengitest. 

Nigeeria välistudengitest said Eestis õppimiseks viisa üheksa tudengit. Viisat taotles kokku 37 Nigeeria välisüliõpilast. Eesti viisat ei saanud 75 protsenti Nigeeria tudengitest.

Kõige rohkem on tänavu viisa saanud välistudengeid õppimas Tartu Ülikoolis, kus on 310 rahvusvahelist üliõpilast. Sellele järgneb Tallinna Ülikool 140 ja Tallinna Tehnikaülikool 78 välistudengiga.

ERR-iga võttis ühendust üks Pakistani tudeng. Tema ja veel kolm pakistanlast astusid sel kevadel Tartu Ülikooli arvutitehnika ja robootika magistriõppesse. Ingliskeelne õppekava kestab kaks aastat ja õpingud pidid algama 2. septembril. 

Pakistanis ei ole Eesti saatkonda. Seetõttu lootsid üliõpilased saada Eesti viisa kas Singapuris või Türgis Ankaras asuvast Eesti saatkonnast. Nad tahtsid minna sinna ise kohale, kuid ei Singapur ega Türgi ei andnud pakistanlastele selleks luba. Nii ei jõudnud üliõpilased Eesti pikaajalise viisa taotlemiseni. 

Enne Tartu Ülikoolis õpingute alustamist olid Pakistani tudengid tasunud magistriõppe ettemaksu, mis oli ühe üliõpilase kohta ligi 1600 eurot. Kuna ilma viisata pole võimalik sügisel õpinguid alustada, soovivad nad nüüd, et Tartu Ülikool tagastaks ettemaksu. Nelja tudengi peale teeb see kokku 6300 eurot.

"See tähendab meile ja meie peredele märkimisväärset rahalist kaotust," ütles anonüümseks jäädav sooviv Pakistani tudeng. "Meie pered on investeerinud oma säästud meie haridusse".

Tartu Ülikool tagastab ettemaksu ainult siis, kui Eesti ametiasutused keelduvad välistudengile viisa väljastamisest. Kuna tudengitel ei õnnestunud viisataotlust Eesti saatkondades esitada, siis pole neile viisa andmisest aga keeldutud.