Aleksandra Poljakova tütar alustab järgmisel nädalal õppetööd venekeelse erakooli üheksandas klassis. Ema sõnul oli otsustuskoht nende pere jaoks üsna keeruline.

"Ta tahab kooli lõpetada heade hinnetega ja arvab, et eesti keeles on see tal raskem," lausus Poljakova.

190 õpilasega Vivere erakoolis õpivad umbes pooled õpilastest riikliku õppekava järgi, pooled aga  lihtsustatud õppekava järgi individuaalse toega. Tänavu oli tung nende kooli õppima tulla suurem kui varasematel aastatel.

"Sel aastal tuli 30 õpilast, keda me ei oodanud. Väga erinevad põhjused, aga üks suuremaid on see, et lapsed ei saa hakkama eesti keeles õppides. Esiteks lapsed tunnevad muret ja nad räägivad oma vanematega ja siis nad tulevad siia," ütles Vivere kooli juhatuse liige Julia Stolberova.

Ka Tallinna Euroopa Kool, kus õppetöö toimub inglise keeles Euroopa kooli õppekava alusel, sai tänavu sisseastumis avaldusi vene keelt emakeelena kõnelevatelt peredelt.

"Eriti nüüd, üleminekuga (eestikeelsele õppele) jälgime vastuvõttu väga rangelt, eriti kui need on Eesti kodanikud, siis me suuname nad Eesti koolisüsteemi. Aga mida me teinud oleme, me pakume rohkem eesti keele tunde lastele, et on isegi rohkem võimalust eesti keelt õppida. Ei ole kohustuslik, aga tahtsime anda võimaluse õppida," lausus Tallinna Euroopa Kooli direktor Ian Karell.

Erakoolide õppetööd eestikeelsele haridusele üleminek hetkel ei mõjuta, kuid lapsevanemad muretsevad selle pärast siiski.

"Me iga kord räägime sellest, et kuna me elame Eestis, siis on (eesti keele oskus) väga oluline, keegi ei taha, et teie lapsed üheksandas klassis üldse (eesti keelt) ei räägi. Mida nad siis peale kooli teevad," ütles Stolberova.

Kuna klassid on väikesed, siis kõik erakooli astuda soovinud lapsed sisse ei  mahtunud. Stolberova sõnul pidid nad kümmekond sooviavaldust tagasi lükkama. See on ka põhjus, miks vene erakoolide vastu suurenenud huvi statistikas ei kajastu – kohti lihtsalt ei jagu.

"Me ei näe seda tendentsi, et õpilaste arv nendes koolides kasvaks. Need on pigem ka väiksemad koolid, seega seal ei ole ka suurt ruumi õpilaste hüppeliseks kasvuks," lausus haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Neid õpilasi, kes uuest õppeaastast ainult vene keeles õpivad, on Eestis kokku umbes tuhat.