Sillamäe Vanalinna kooli 1.a klassi õpetaja Olga Nirk tunnistas, et eestikeelsele õppele ülemineku esimesed kuud kerged pole olnud.

"Esimese nelja kuu kogemus on selline, et päris raske on, sest klass on väga suur. Võib aga öelda, et lapsed on väga avatud, neile meeldib eesti keeles õppida. Mõni isegi tahab ja räägib vahetunni ajal ka eesti keeles. Lapsed on tunnis väga aktiivsed, eriti mõned. Teeme ka igasuguseid sõrmemänge, lastel jääb niimoodi eesti keele sõnavara paremini meelde," rääkis õpetaja.

Lastevanemate suurim mure on seotud sellega, kuidas lapsed suudavad eesti keeles aineid omandada, ütles Sillamäe Vanalinna kooli direktor Tiit Salvan.

"Kõik, nii vanemad kui õpilased, väljendavad seisukohta, et eestikeelsele õppele üleminek on kindlasti vajalik. Mitte keegi ei sea seda kahtluse alla, kuid vanemate poolt on tunda muret ja ärevust just ainevaldkonna teadmiste pärast. Nad muretsevad, kuidas ikkagi on võimalik eesti keeles ainet omandada, kui keel ei ole nii põhjalikult selge. See ärevus ja mure on täiesti mõistetav ja põhjendatud. Me saamegi öelda seda, et see üleminek ei saa toimuda ühe aastaga. Kui nüüd konkreetselt praegusel õppeaastal võib-olla õpilase ainevaldkonna teadmised ei olegi nii põhjalikud, siis need vajakajäämised tuleb tasandada järgnevates klassides ning siis jõuda nende tulemusteni, mis õpilasel on tarvis," rääkis koolijuht.

Kool peab olema eestvedaja

Aeg on näidanud, et Kirde-Eestis on just koolide roll lastele eesti keele ja Eesti väärtuste õpetamisel väga oluline, ütles Ida-Virumaa hariduskoordinaator Kerda Eiert.

"Meie haridusasutustel lasub väga suur vastutus, sest me ei saa loota sellele, mis meil kodudes toimub. Meil on peresid, kes ei suuda toetada oma lapsi, ja ma arvan, et meie haridusasutused peavad võtma suuna, et nemad ongi need, kes peavad seda eestimeelsust ja eestikeelsust edasi kandma. Loomulikult koostöös peredega, aga põhivastutus on ikkagi, ma arvan, haridusasutustel, sest me ei tea, mis meie kodudes toimub," ütles Eiert.

Eierti sõnul on teist aastat Ida-Virumaal eesti keelt oskavatele ja selles õpetavatele õpetajatele makstav kõrgem palk küll hea motivaator, kuid sellest olulisem on koolidel tegelda töökultuuriga.

"See suur palk on hea, kuid see pole jätkusuutlik. Oluline on koolidel tegelda oma töökultuuriga ja sellega, kuidas õpetajaid, kes on alles alustanud või Ida-Virumaale mujalt tulnud, siin hoida. Me ei tohi võtta neid enesestmõistetavalt, vaid me peame looma tugistruktuurid. Õpetajate siin hoidmine on koolidele väljakutse, sest koolides kogu aeg midagi "põleb" ja õpetajad võivad jääda tähelepanuta. Oluline on, et alustavad õpetajad ennast siin hästi tunneksid ja et nad oleksid toetatud," ütles maakonna hariduskoordinaator.

Kõik on kinni koolijuhi tahtmistes

Eestikeelsele õppele ülemineku esimesel aastal poleks pidanud piirduma vaid lasteaedade ning 1. ja 4. klassidega, ütles Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait. Tema sõnul tulnuks eesti keeles hakata õpetama sügisel nii 1., 2., 3. kui ka 4. klassis. Nii oleks venekeelsetes koolides olnud praegusest arvukamalt eesti keeles rääkida oskavaid õpetajaid. Tatjana Ait innustas koolijuhte tegema rohkem, kui riik neilt nõuab.

"Jah, riigil on olemas plaan, aga tasub mõelda natukene suuremalt ja kiiremini, kui valitsus mõtleb. Meie noored, meie lapsed on valmis, nad tahavad seda, meie ülesanne on pakkuda nendele seda. On Ida-Virumaalgi neid endisi vene õppekeelega koole, kus on juba praegu kõik algklassid eestikeelsed ja põhikoolis väga paljud ained eestikeelsed. Mõned põhikoolid pöördusid minu poole, et minu õpetajad tuleksid põhikooli tunde andma. Meie oleme nõus aitama, kuid kool peab ise tahtma. Aga kool on kõigepealt juht," ütles Ait.

Alguses oli hullumaja

Narvas ühes venekeelse õppekeelega koolis neljandas klassis õppiva lapse ema Jevgenia septembrikuud hea sõnaga ei meenutanud.

"Alguses oli see hullumaja, laps nuttis, sest ei saanud kodusest ülesandest aru. Natuke hiljem läks natuke paremaks. Aga meie koolis näiteks ei olnud kahe nädala jooksul isegi pikapäevarühma, mis oli lubatud omavalitsuse poolt ja mis on minu arvates üleminekuklassides hädavajalik. Hiljem see organiseeriti," rääkis Jevgenia, keda üllatas teiste lastevanemate suhtumine.

"See oli üks huvitav moment. Lastevanemad olid kõigega nõus. Isegi kui polnud pikapäevarühma, nad ei kaevanud. Tundus, et nad leppisid sellega. Ma olin ainuke, kes jätkas kultuuriosakonna pommitamist, et nad siiski korraldaksid pikapäevarühma."

Tema arvates oleks pidanud senistes venekeelsetes koolides juba ammu süvendatult eesti keelt õpetama.

"Minu seisukoht on alati olnud, et oli vaja juba 1991. aastal kõik venekeelsed koolid muuta keelekümbluse koolideks ja lasteaiad eestikeelseteks. Poliitikud aga mängisid selle teemaga, see on arusaadav. Ja tulemuseks on see, mis on," ütles lapsevanem.

Eestikeelsele õppele järk-järgult üleminek viiakse põhikoolides lõpule 2029/2030. õppeaasta alguseks.