Eestikeelsele haridusele üleminek algas koolides eelmisel sügisel. Protsessi tõhustamiseks otsustati ministeeriumisse sellest aastast luua eestikeelsele õppele ülemineku osakond.

"Kuna eestikeelsele õppele üleminek on praegu minu arvates üks suuremaid investeeringuid meie kaitsevõimesse, siis peab ka ministeeriumi tasandil tegelema sellega konkreetne osakond – konkreetsed inimesed, kes teavad, et just see on nende vastutada," sõnas veebruarikuust haridus- ja teadusministeeriumis keelepoliitika asekantslerina töötav Kairi Kaldoja.

"Varem oli eestikeelsele õppele üleminek keelepoliitika valdkonna all. Keelevaldkonnas on teemasid väga palju muidki, me tegeleme murdekeelte toetamisega, keeletehnoloogia tõstab üha enam pead. Lisaks me tahame, et täiskasvanute riigikeeleoskus paraneks ja et meie lapsed ja noored räägiksid palju paremini võõrkeeli.

Ehk siis see eestikeelsele haridusele üleminek oli justkui teema, millega haridusministeeriumis osa inimesi tegeles muude teemade kõrvalt. Praegu see enam nii ei ole, meil on eraldi osakond, eraldi inimesed, kelle põhitöö ongi tegelemine eestikeelsele haridusele ülemineku protsessiga," selgitas asekantsler ministeeriumisse eraldi osakonna loomise vajadust.

"Selle osakonna põhiline ülesanne ongi tagada, et oleksid loodud kõik tingimused selleks, et meil kõikides haridusastmetes oleks õpe eesti keeles. Samas ka pidevalt seirata ja kontrollida seda, mis on veel puudu, millega tuleks veel toetada koole ja kohalikke omavalitsusi, ning siis neid tingimusi vastavalt olukorrale kohandada," lisas Kaldoja.

Osakonna juhiks valiti ministeeriumi senine keelepoliitika osakonna nõunik Helna Karu.

"Ta on töötanud õpetajana ning teab, mis on selle ameti võlud ja valud. Sellel aastal me keskendume väga palju just õpetajate toetamisele ja õpetamismetoodikale. Samas on ta oma mõtlemiselt ja ka töörutiinilt äärmiselt süsteemne. Mis on praegu selles reformis mõnevõrra puudu olnud, ongi süsteemsus ja väga konkreetne tulemuste seiramine. Kui me ei tea, mis toimub, siis tegelikult on meil keeruline ka sihte seada ja midagi parandada," ütles Kaldoja.

Osakonnas on koos juhiga kokku seitse liiget. Helna Karu sõnul on komplekteerimine veel pooleli.

"Kahtlemata on värbamine väga keeruline protsess ja tuleb tunnistada, et Eesti-suguses väikeses riigis on keelevaldkonna ekspertide pink väga lühike. Nii et ootame kandideerima kõiki keelevaldkonna eksperte, kes tahavad üleminekusse panustada," lausus Karu.

Eestikeelsele õppele ülemineku teisel aastal keskendutakse õpetajate aitamisele metoodilise poole pealt. Selleks on kavas korraldada hulgaliselt asjakohaseid koolitusi.

"Eestikeelsele haridusele ülemineku esimene õppeaasta näitas seda, et tegelikult kõik on võimalik. Reformi alguses tundus see nähtavasti väga paljudele täiesti võimatu missioon. Kevadeks me nägime seda, et jah, kõik olid küll väsinud – õpetajad, õpilased, ka lapsevanemad –, aga samas oli väga palju ka rahulolutunnet. Loomulikult oli omajagu ka õppimiskohti. Lähtuvalt sellest me tegelikult suunamegi selle teise aasta nüüd tugevalt metoodikat toetama," ütles Kaldoja.

"Me saavutasime esimese aastaga selle, et lapsi õpetasid päriselt õpetajad eesti keeles, aga nüüd tuleb rohkem vaadata seda, mismoodi see õpetamine toimub, mismoodi õpetada klassi ees, sest kõikidel lastel ei ole sama kodukeel, sama kultuuriline taust või sama väärtusruum – see on teise aasta fookus," selgitas asekantsler.

"Õpetajad vajavad metoodilist tuge, sest kui on hea tugev metoodika, siis see toetab ka õpilase õpimotivatsiooni. Selleks metoodikaks on siis LAK-õpe ehk lõimitud aine- ja keeleõpe, mida meil on varem kasutanud hästi aktiivselt keelekümblus," lisas Karu.

Eestikeelsele õppele üleminek lõpeb põhikoolides 2029. aasta kevadel.