Jelena Kull on kahe lapse ema. Ta sündis Eestis ning kui küsida, mis rahvusest ta on, siis sõltub vastus olukorrast: Eestis venelane, Venemaal eestlane. Ta ei mõista vanemaid, kes ei soovi lapsi panna eestikeelsesse kooli.

"Ma tegelikult siiralt ei saa sellest aru, miks nad võtavad oma lastelt nende parima elu võimalused. Nagu päriselt, miks nad soovivad oma lapsele midagi halba," rääkis ta.

Tema tütar, 12-aastane Kristiina käis eesti lasteaias ning läks sealt edasi õppima Rocca al Mare kooli. Eesti, vene ja inglise keelt räägib ta vabalt. Samuti õpib tüdruk hispaania keelt. Nende oskus noores eas ongi justkui tema supervõime.

Tüdruku sõnul päris paljud sõbrad kadestavad teda. "Nad nagu ei usu ikka veel, et ma ei ole vene keelt kunagi õppinud, sest nad arvavad, et ma olen kogu aeg õppinud vene keelt, aga ma ei ole kuskil õppinud seda."

Samas vaimus läks eestikeelsesse lasteaeda ka Kristiina noorem vend, kaheksa-aastane Alexander ehk Šaša. Tema puhul panid aga kasvatajad koos emaga üsna pea tähele, et ta keeleoskus ei arene teiste lastega samas rütmis.

"Me selgitasime välja, et tegelikult ta ei saa aru, kui tema poole pöördutakse. Kodus ma ikka emana saan aru oma lapsest, sest ta hästi palju suhtleb minuga mitteverbaalselt. Aga lasteaias, kus on vaja tegutseda, kus on vaja kaasa lüüa, siis selgelt oli näha, et ta ei saa aru, mida temast tahetakse," rääkis ema Jelena.

Šašal diagnoositi alaalia ehk kõne arengu mahajäämus, mille puhul on ka tavapärase kuulmise ja intellekti juures emakeele õppimine raskendatud. Raviarst soovitas ema sõnul valida ühe keele, sest diagnoosi eripära seisneb selles, et laps ei suuda omandada keelt ehk tal ei teki seoseid sõnade, subjektide ja objektide vahel.

Selleks üheks keeleks sai Jelena enda emakeel ehk vene keel, sest ta tunneb seda paremini. Et poja arengut maksimaalselt toetada, hakkas ta regulaarselt spetsialistide juures käima.

"Meil oli logopeed kolm korda, käitumisteraapia neli korda nädalas ja psühholoogi juures me käisime kord nädalas. Ehk sisuliselt iga päev mingisugune toetegevus peab olema. Pluss see, mis sa teed kodus, aga ausalt öeldes kodus ma tahan olla ema, mitte logopeed, mitte psühholoog, mitte õpetaja. Ma ei ole selleks välja õpetatud."

Vene emakeel tähendas aga seda, et Šaša peab minema ka venekeelsesse kooli, sest eesti keeles õppimine käiks talle esialgu üle jõu. Seda eriti siis, kui ta ei saaks seal piisavalt tugispetsialistide abi. Soov pakkuda lapsele parimat haridust ja tuge pani Jelena vaatama erakoolide suunas, kus esialgu saab veel õppida vene keeles. Valituks osutus Tondil asuv Vivere erakool. Selle asutaja Julia Stolberova lõi kooli 2019. aastal, sest ka tema poeg on erivajadusega ning ei saanud munitsipaalkoolis piisavat tuge.

Stolberova on Šaša juhtumiga hästi kursis. Tema sõnul jääks poiss eesti keeles õppides kindlasti hätta. Ta usub, et kui lasta Šašal praegu õppida vene keeles, siis kuuendas või seitsmendas klassis on ta suuteline üle minema eestikeelsele õppele, lihtsalt mitte veel.

Jelena on veendunud, et Eestis elades peab iga inimene oskama eesti keelt. "Siin ei ole isegi küsimust minu jaoks. Mina kasvasin ise samasuguses keskkonnas, minu perekond, minu vanemad on venelased. Aga minu ema on alati mulle öelnud seda: "Sa pead oskama eesti keelt! Vahet ei ole, et me kodus räägime vene keeles. Sa elad Eestis, sul peab olema see eesti keel suus."

Seda kuidas Šašal läheb, näitab aeg. Vähemalt esialgu saab ta õppida enda emakeeles, kuid keelereformi valguses pole lapsevanemad ja koolijuhid kindlad, millal tuleks kohustuslikus korras eesti keelele üle minna ka temal. Julia Stolberova ja Jelena Kull kinnitavad justkui ühest suust, et peavad reformi ainuõigeks, ent nende hinnangul ei arvesta see kõigi laste eripäradega. Ning kui vanematel on selles olukorras valida kindlas keeles õppimise või teadmiste vahel, siis langeb valik viimase kasuks.

Stolberova ütleb ka, et pole nõus võtma oma kooli vastu vanemaid ja nende lapsi, kes on lihtsalt reformi vastu. "See on suur töö vanematega. Kui kooli eesmärk on ikkagi üleminek teha, siis kuidas me saame need võtta, kui nad on vastu. Meil on ikka eesmärk, et üks päev kõik kool on eesti keeles ja lihtsalt mingid erialgklassid on vene keeles," selgitas ta.