Reinsalu märkis, et valitsus peaks valitud kurssi korrigeerima ning seadma esmaseks ülesandeks kindlustunde tagamise majandusele. Selleks tuleks loobuda kavandatavatest makstõusudest ning üle vaadata juba jõustunud maksutõusud.

"Kõrvalmõjuna vähendavad maksutõusud majanduskasvu ning seeläbi osaliselt ka maksude laekumist. Nii prognoosib rahandusministeerium järgmisel aastal 1,2 protsenti madalamat majanduskasvu seoses maksutõusudega. /.../ Kui loobute maksutõusudest, siis teie enda prognoosi järgi kasvab majandus jõudsamalt ja sealt laekuvad maksutulud," märkis Reinsalu.

Kokkuhoiumeetmena on valitsus seadnud eesmärgiks vähendada valitsemiskulusid kolme aastaga 10 protsendi võrra.

"Keerulises rahandusolukorras ei ole selline sihiseade piisav. Alternatiiv, mille ette panen, on teha juba sel aastal valitsemiskulude vähendamiseks negatiivne eelarve 200 miljoni euro mahus ning vähendada kulusid juba 2025. aastast koheselt mahus, milleni valitsus oma koalitsioonileppes plaanib jõuda alles kolme aastaga," märkis Reinsalu.

Reinsalu soovitas esimese sammuna valitsusel eelarveseaduses ette nähtud korras kehtestada vähendatud kululaed ministeeriumitele. 

"Valitsemiskulude vähendamise perspektiivi näitab asjaolu, et eelmisel aastal kasutati eelarvevahendeid võrreldes planeerituga üle kahe miljardi euro vähem ning valitsus tõstis sellesse aastasse kasutamiseks üle 750 miljonit eurot," märkis ta.

Reinsalu soovitas tühistada ka Reformierakonna maksumuudatuse ehk niinimetatud maksuküüru kaotamise. "Valitsus on otsustanud selle jõustamise lükata edasi aasta võrra. Samas on selle kulu aastatel 2026–2028  orienteeruvas suuruses 1,65 miljardit eurot. Järgmise eelarvestrateegia suurim täiendav kulu ei ole mitte riigikaitse, vaid Reformierakonna valimislubaduse realiseerimine. Soovitan selle lubaduse tühistada," kirjutas Reinsalu.

Samuti peaks tõhusamalt kasutama välisvahendeid, näiteks mullu jäi neid riigieelarves planeerituga võrreldes kasutamata poole miljardi euro eest. "Selleks aastaks on ette nähtud 1,755 miljardit eurot. Soovitan  valitsusel kiirendada ambitsiooni välisvahendite kasutamisel," märkis Reinsalu.

Lisaks soovitas Reinsalu keerulises olukorras peatada alternatiivina maksutõusudele pensioni teise sambasse tehtavad maksed, nagu tehti ka 2009–2010 kriisi ajal. "Kahe aasta puhul oleks selle positiivne mõju eelarvele suuruses 700 miljonit eurot," ütles ta.

Samuti peaks tema hinnangul lahendama segaduse energeetikas ning kehtestama moratooriumi meretuuleparkidele 2,6 miljardi euro dotatsiooni maksmise kavale.

Reinsalu: laskemoona saaks osta EL-i rahade ja kvoodituludega

Kuigi valitsus on toonud maksutõusude üheks põhjenduseks riigikaitse arendamise, siis pole endiselt kaetud 1,6 miljardi euro suurune laskemoonavajadus, märkis Reinsalu.

"Soovitan teil langetada riigieelarve uues strateegias otsus rahastada täies mahus vajaliku moona soetamist. Tegemist on ühekordse kulutusega, mille rahastamiseks oleks otstarbekas teha riigikaitse võlakirjad. Lisaks panen ette, et teie valitsus teeks Euroopa komisjonile ettepaneku võimaldada osaliselt kasutada Euroopa Liidu 2021–2027 struktuurivahendeid ning CO2 kvoodikaubanduse tulusid ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks," kirjutas Reinsalu.