Soomaal asuv Öördi raba on üle 7000 hektari suurune. Viis aastat tagasi alustas RMK seal ligi 300 hektaril soo taastamist. Selleks suleti raba kaks kraavi paisudega.

Liigniiskuse tõttu on rabas aga 50 hektaril puud hukkunud.

"On tekkinud sellised püsivad üle üleujutusalad – kohad, kus kuivenduse tõttu on maapind olulisel määral lohku vajunud ja kus me soovime seda veerežiimi taastada. Seal tõesti teatud kohtades vesi koondub ja lihtsalt ära ei voola ja seal on metsa, puude kasvutingimused halvemad ja toimub järk-järguline suremine. Need puud surevad ja kukuvad alale ja ajapikku matuvad turbasse," rääkis RMK looduskaitsetööde planeerimisjuht Priit Voolaid.

Voolaid ütles, et kuigi sellises mastaabis puude suremine on teiste taastamisaladega võrreldes erandlik, on tegu siiski loomuliku protsessiga.

"Ma arvan, et looduskaitse seisukohalt siin midagi väga halba juhtunud ei ole. Eesmärgiks on eelkõige elupaikade ja nende nendega seotud liikide seisundi parandamine. Kuivenduse tõttu on meil looduslikud lagedad sood asendunud metsaga ja elustik on kolinud kuhugi mujale," sõnas Voolaid.

Keskkonnaamet ütles samuti, et tegemist pole puude uputamisega ja Öördis toimunu on pigem edulugu.

Metsakasvataja Mart Erik suhtub aga sellisel moel soo taastamisse kriitiliselt ja ütleb, et see on väljakujunenud ökosüsteemi rikkumine.

"Küsimus ei ole siin puudes. Küsimus on selles, et on hävitatud ikkagi ökosüsteem, mis on üle saja aasta vana. Loodus suudab ennast ise taastada ja nüüd on seal kujunenud täiesti normaalne ökosüsteem," rääkis Erik.

Eriku sõnul tuleb soid taastada näiteks endistel turbaväljadel, aga mitte seal, kus on mets.

TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander nii kriitiline ei ole.

"No oleks võimalus, et need puud sealt, tüved lihtsalt ära viia, aga on otsustatud, et see on lisa turbasambla süsinikusisaldusele, et las ta seal aeglaselt kõduneb. Ma ei julge ise üheselt öelda nüüd, et see on kas õige või vale. Aga idee on olnud, ma arvan, et õige," lausus Mander.

Mander ütles, et alati ei pea valima pikaajalist rabaturvase taastumist, vaid võib kaaluda ka näiteks märgalaviljelust. Tema hinnangul võiks Eestis soode taastamisel kasutada mitmekesisemaid lahendusi.