Veerežiimi tahetakse taastada Kikepera looduskaitsealal, mis jääb peamiselt Pärnumaale Saarde valda. Kikepera metsi on aastakümneid tagasi kuivendatud, nüüd tahetakse kraavid aga sulgeda. Taastamistöid planeeritakse 3800 hektaril.

Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits ütles, et taastamistööd näeb ette kaitsekorralduskava.

"Selle raames oli ette nähtud sulgeda kuskil circa 280 kilomeetrit ja seda kõike selleks, et eelkõige just metsise elupaiku tervendada. Kikepera looduskaitseala põhjaosas on tegelikult juba need tööd tehtud varem ja seal on päris häid tulemusi. Praegu asub Kikepera põhjaosas Eesti suurim metsise mäng ja tegelikult on ka Kikepera linnuala Eesti üks kõige olulisemaid. Keskkonnaameti jaoks on kindlasti oluline selle töö elluviimine," rääkis Leivits.

Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik ütles, et nii vald kui ka kohalik kogukond on selle plaani vastu, sest see hävitab aastatega väljakujunenud maastiku, rikub kohalikud teed ja suurendab piirkonna külades üleujutusohtu.

"Me saame aru, et 60-ndatel rabast kraavi läbi kaevamine oli ebamõistlik, aga teist korda teha ebamõistlikku, et hakata kõdusoos kasvanud juba 400-hektarilise tagavaraga metsasid lihtsalt üle ujutama... Ei ole mõtet rääkida seda juttu, et seekord vesi ei tõuse. Tõuseb küll," sõnas Viik, lisades, et kogu alal on hinnanguliselt ligi miljon tihumeetrit puitu, mis lihtsalt mädandatakse ära.

Viik ei mõista, miks pole kaalutud võimalust osa puitu enne taastamistöid alalt eemaldada. Tema arvates ei ole metsise elutingimuste parandamine põhjendatud.

"Metsise seisund on juba paranenud, ilma et seal oleks mingisuguseid kraave kinni pandud või midagi tehtud. Seal on metsis kogu aeg elanud, ta ei ole kuhugi kadunud. Ja põhiline metsise hävitaja on siiski kisklus," ütles Viik.

Viigi sõnul näitas elanike seas korraldatud küsitlus kohalike valdavat vastuseisu.

Saarde valla Saunametsa küla elanik Peeter Elvelt ütles, et pärast töid ähvardab neid veelgi suurem üleujutusoht.

"Mina ja terve meie kogukond on sellele asjale ikkagi väga vastu. Meie jõe veetase kõigub kuni kolm meetrit ja praegu on niimoodi, kui ülevalt tuleb vesi, ta läheb ära Katku rabakraavidesse. Kui need kraavid nüüd kinni aetakse, see puhver kaob vahelt ära ja meie saame otse selle selle vee kõik endale küla peale," rääkis Elvelt.

Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juhi Jüri-Ott Salmi sõnul ei too tööd kaasa drastilist maastikumuutust ega ka metsade massilist hukkumist, kuigi seda võib väiksematel aladel madalamates kohtades ette tulla.

"Me modelleerime selle vee liikumise ja maapinna reljeefi põhjal suudame üsna hästi ennustada, kus tekivad kõrgemad veealad või kus võib tekkida olukord, et see mets hukkub. Siis me vaatame seda taastamislahendust, et kas see on põhjendatud," selgitas Salm.

Tema sõnul jäävad alles metsateede ääres asuvad kraavid ja eesvoolud. "Ja võime tõdeda, et ligipääsetavus või liiklemine kaitsealal ei muutu ja samuti jäävad toimima siis kaitseala ümbritsevad kuivendused," ütles Salm.

Agu Leivits keskkonnaametist ütles, et eesmärk ei ole metsa suretada, kuigi nendib, et seda on kahetsusväärselt juhtunud. Ta toonitas, et puude suremise vältimiseks tuleb töid hoolikalt planeerida.

"Seda tuleb ka tunnistada, et seniste taastamiste käigus on selliseid kohti, kus mets on hukkunud. Minu arust on see väga õpetlik protsess ka olnud, et kuidas neid töid kavandada ja jälgida, nii keskkonnaametile kui RMK-le, kes neid asju ellu viib," ütles Leivits

Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist ütles, et võimalust mööda on kogukonna ettepanekuid arvestatud ja kavandatavate tööde hulka vähendatud. Metsa maharaiumist enne töid ta võimalikuks ei pea, kuna see pole metsise kaitse vaatest põhjendatud.

"Me oleme kuulanud neid kohalike mõtteid. Ja ma tunnistan, et täienisti siin kokkuleppele või ühisele meelele me ei saa, sellepärast, et inimesed on väga skeptilised, et see taastamine viib olukorra paranemisele. Me ikkagi leiame, et maastikuüleselt see tegevus on ökoloogiliselt põhjendatud. See laiem ettepanek, et üldse ära jätta, sellega me kaitseala eesmärkidest ja looduskaitselistest põhjustest lähtuvalt jääme eriarvamusele. Loodetakse, et võtame selle puidu ikka majandusse tagasi, aga kaitseala eesmärk ei ole ju selle puidu pakkumine majandusse antud juhul."

Töödega tahetakse alustada selle aasta sügisel.