Mitsotakis saatis kirja Euroopa Komisjonile ning kutsus Brüsselit üles lahendama pikaajalise võimsuse kriisi, mis on viinud (elektri) hinnad äärmuslikule tasemele. Tema sõnul kerkis elektri hind augustis 60 eurolt 130 euroni megavatt-tunni kohta. 

Hinnatõusu põhjustasid kuum ilm, elektritootmise katkestused ja väheste sademete hulk. See omakorda mõjutas hüdroelektrijaamade tegevust. Mitsotakise sõnul mängisid veel olulist rolli Venemaa rünnakud Ukraina energiavõrgu vastu. 

Kiiev oli varem elektri netoeksportija, sel aastal hakkas Ukraina aga suures koguses energiat sisse ostma. Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga kasvas 2024. aasta esimesel poolel elektriimport ligi kuus korda. 

"See on veel üks kulu, mille Venemaa laastav sõda meie majandusele peale paneb," kirjutas Mitsotakis. 

Mitsotakis soovis samuti paremat järelevalvet elektrituru üle. Ka teised Euroopa liidrid muretsevad üha rohkem kõrgete energia hindade pärast, kuna proovitakse parandada Euroopa konkurentsivõimet. 

Sel nädalal avalikustas Itaalia endine peaminister Mario Draghi enda koostatud raporti. Aruandes väidetakse, et Euroopa majandusprobleemide keskmes on tööstuse energiakulud, mis on praegu sunnitud maksma 158 protsenti rohkem elektri eest ja 345 protsenti rohkem maagaasi eest kui USA-s.