Eesti majanduse olukorrast on viimasel ajal palju räägitud, kuid on tõsiasi, et viimase kahe ja poole aastaga on meie majandus langenud ligi kuus protsenti. SKP-d ühe elaniku kohta mõõtes oleme üht koroonakvartalit välja arvates tagasi ligi kuue aasta taguses ajas ehk 2018. aasta lõpus. Meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased liiguvad seevastu vastupidisel kursil ning ka euroalal tervikuna on majandus sel perioodil kasvanud 2,7 protsenti.

Uusküla puudutab oma ettekandes järgmisi teemasid: kvartaalses arvestuses pöördub majandus aasta lõpus väikesele kasvule, kuid aasta kokkuvõttes lõpetab meie majandus punases; oodatud majanduse tugev kasvufaas on väheste investeeringute, võimalike maksutõusude ja kärpeplaanide tõttu edasi lükkunud; jätkuv ebakindlus ja oodatavad uued maksutõusud hoiavad peresid ja ettevõtteid kokkuhoiurežiimil, mis ei lase teha kaugelevaatavaid otsuseid; Eesti väliskaubandus jätkab kiratsemist. Meie peamistel eksporditurgudel on küll näha teatavat taastumist, kuid seda ennekõike teenusmajanduses ja mitte niivõrd meile olulises töötlevas tööstuses. Kõrge palgakasv on söönud vahepeal ekspordi konkurentsivõimet; Eestis on lahendamata pikaajalised majanduskasvu ja riigieelarve väljakutsed.