Kauplusekett Coop tegi valitsusele ettepaneku kehtestada kolmele põhitoiduaine kategooriale ehk piimale, lihale ja köögiviljadele madalam, 13-protsendiline käibemaksumäär, et inimesed ka edaspidi jaksaks poest süüa osta.

Just piimale, liha ja köögiviljade käibemaksu langetamise vajadust põhjendas Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla sellega, et nende müük on kasvanud ja põhjuseks on inimeste kõhnem rahakott.

"Eriti juurviljade müük on tunduvalt viimastel aastatel kasvanud, kuna inimesed teevad rohkem kodus süüa. Teiseks on need kolm kategooriat need, mida Eesti tootja kõige rohkem toodab ja mida Eesti inimene kaupluses just Eesti tootja poolt kõige rohkem korvi paneb. Ehk siis me tegelikult läbi selle ka elavdaks majandust, kui nende kaubagruppide käive veel rohkem kasvaks," selgitas ta.

Lisaks tuleks toidukorv sel moel odavam just neile, kes teevad kodus süüa ehk on tavaliselt väiksema sissetulekuga grupid.

Valitsusele Coopi ettepanek Rohtla sõnul siiski meelepärane ei ole.

"Peaminister on avalikult selle kohta öelnud, et tema ei näe, et see mingit mõju kaasa tooks ehk ei usu, et see käibemaksulangetus, mis tehakse, tarbijateni jõuab," sõnas ta. "Samas, võttes arvesse, et peale Eesti veel ainult Bulgaaria, Taani ja Leedu ei kasuta Euroopas sooduskäibemaksu toiduainetele, ei saa kuidagi nõustuda, et see on objektiivne arvamus, pigem on see subjektiivne arvamus."

Rohtla ei olnud nõus ka rahandusminister Jürgen Ligi kriitikaga, et põhitoiduainete käibemaksu langetamine maksab sadu miljoneid eurosid. Ta märkis, et kui riik soovib kaheprotsendilise käibemaksutõusuga koguda kokku 235 miljonit eurot, ei saa Coopi pakutud käibemaksulangetus kuidagi sadu miljoneid maksma minna.

"Meie arvutus näitab, et see on kuskil 30 miljoni kanti. Võttes arvesse, et maksudena soovitakse täiendavalt saada kuskil üks miljard, siis me räägime umbes kolmest protsendist, mis samas tooks väga suure mõju Eesti tarbijale, Eesti tootjale, Eesti toidujulgeolekule ja nii edasi," ütles Rohtla.

Küsimusele, kas peaministri ja rahandusministri kriitilisuse taga ei või olla asjaolu, et poeketid on lähiminevikus maksu- või energiahindade tõusudele reageerinud hinnakasvuga, mis on olnud suurem maksumäärade tõusust, samas kui näiteks energiahindade langus pole kauplusi hindu langetama pannud, vastas Coopi juht, et Eesti jaekaubanduse netokasumlikkus on ettevõtlussektoris üks madalamaid ehk kahe protsendi juures.

"Kui me vaatame 2022. aastat, siis seal kettide keskmine netokasumlikkus tulenevalt sellest, et elektri hinnad tõusid ja kõik sisendkulud nii palju kasvasid – seda tarbijale edasi ei kantud – oli keskmiselt 0,3 protsenti," tõi Rohtla välja.

Eelmisel aastal kasumid taastusid ja jõuti taas veidi üle kahe protsendi juurde, kuid Rohtla hinnangul on vale väita, et jaekaupmees on jube liiakasuvõtja.