Kui seni on ravimiseadus lubanud haiglatel osta ravimeid ainult Eesti hulgimüüjatelt, siis seadusemuudatusega antaks haiglatele õigus ise ravimeid ja ravimi toimeaineid sisse vedada, et varustada haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi.

"See suurendab konkurentsi ja meie meditsiinisüsteemi kriisivalmidust," põhjendas peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil muudatuse vajalikkust.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul aitab see pikalt arutatud muudatus haiglaapteekidel oma ülesandeid paremini täita.

"Ühelt poolt nad valmistavad ravimeid, mida haiglates inimestele manustatakse, nii et neil on vaja teatud lähteaineid, ja teisalt, mõnd ravimit, millel näiteks ei ole Eestis müügiluba, on vaja konkreetse patsiendi jaoks. Praegu see ahel – raviarst, haiglaapteek, hulgimüüja – on pikk ja ravimi patsiendini jõudmine võib võtta aega, aga kui haiglaapteek võib selle ravimi ise sisse vedada, jõuab see kiiremini patsiendini," lausus Sikkut.

Lisaks viitas ta konkurentsiameti hinnangule, et Eestis on ravimite hulgiturul vähene konkurents ning haiglaapteekidele ravimite sisseveo võimaluse lubamine võiks hulgituru dünaamikat muuta, nii et hinnad ka apteekidele alla tuleksid.

Esialgu pidi haiglaapteeke puudutav eelnõu jõudma valitsuse ette juba eelmisel nädalal, kuid Eesti 200 soovil võeti see päevakorrast maha.

Kolmapäeva õhtul kohtus Sikkut Eesti 200 fraktsiooniga, mille liige Irja Lutsar ütles ERR-ile, et neil oli ministriga ühine arusaam, et Eesti haiged väärivad kõige paremaid ravimeid kõige optimaalsema hinnaga.

"Teiseks on meil täiesti ühine nägemus, et on olukordi ja haigeid, kus otsetoomine kindlasti kiirendab ravimite jõudmist haigeteni," ütles ta ja lisas, et ühel nõul oldi ka seaduse neljapäeval valitsuse ette jõudmises. "Võib-olla meil jäid erinevad arusaamised seaduse teksti osas, aga kui see tuleb riigikokku, saame arutada ja vaadata, kuidas riigikogu enamus otsustab."

Millised teksti nüansid Lutsari hinnangul muutmist vajaksid, on tema sõnul veel vara välja tuua, kuid ta rõhutas, et eelnõu üldpõhimõtet on ta kogu aeg toetanud.

"Näiteks radioterapeutikumid, millel on väga lühike poolväärtusaeg, peavad väga kiiresti siia jõudma, või näiteks on ka ajakirjanduses olnud juttu bakteriofaagide kasutamisest, mis on väga huvitavad preparaadid, mis tulevadki ühele konkreetsele haigele, ongi talle tehtud," loetles ta.

Lutsari sõnul on loogiline, et niisuguste ravimite sissevedu oleks ka haiglaapteekidele lubatud, nii nagu ka mõnede selliste ravimite, mis pole Eesti turul registreeritud, kuid mida on tarvis üksikutele haigetele. 

Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel.

Küll aga saaksid haiglaapteekide välismaalt ravimite ostmise võimaldamisest potentsiaalselt pihta Eesti ravimite hulgimüüjad. Erinevad apteekide, proviisorite ja ravimite hulgimüüjate esindajad on varem kritiseerinud, et avalikku raha hakatakse kasutama seal, kus eraturg toimib ning see suurendab turul ebakindlust. 

Konkurentsiamet on seadusemuudatust tervitanud, kuna see võiks ravimi hindu allapoole tuua.

Eesti ravimiturul tegutsevad kaks suuremat hulgimüüjat – Phoenixile kuuluv Tamro ja Margus Linnamäe Magnum. Enne poliitikasse naasmist tegi Linnamäega koostööd ka Eesti 200 endine juht ja välisminister Margus Tsahkna, kes töötas Linnamäele kuuluva kaitsetööstusfirma Semetron ekspordijuhina ning sai ka osaluse 2022. aasta juulis asutatud sõjaväehaiglaid komplekteerivas ettevõttes MM Hospital. Selle müüs ta pärast välisministriks saamist maha.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas on varem ERR-ile öelnud, et Linnamäe ega Tsahkna Eesti 200 vastuseisu taga ei ole. Ka Tsahkna ise ütles eelmisel nädalal, et on oma osalused maha müünud ning pahatahtlikke spinne ei kommenteeri.

1. aprilli seisuga on ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki. Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot.

Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.