"Ma olen seda tähele pannud. Ja need esimesed muudatused olid juba siis, kui hääletati Palestiina staatuse üle mõned kuud tagasi," ütles Kaljurand ERR-ile.

Kaljurand ootaks enne põhjalikumat kommenteerimist ära ka riigikogu väliskomisjoni istungi, kuhu lähevad olukorda selgitama välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja kantsler Jonatan Vseviov.

"Ma ei ole nende laudade taga, kus on otsustatud poliitikat natukene või rohkem muuta. Ma ei tea kõiki neid põhjendusi, miks seda tehtud on. Nii et enne, kui ma midagi ütlen, ma tahaksin ära kuulata nende kaalutletud, selged põhjused ja põhjendused," ütles Kaljurand.

"Minu arvates on siiamaani olnud Eesti välispoliitika Iisraeli ja Palestiina osas väga selge ja väga arusaadav. Ja kas seda muudatust nüüd oli vaja teha ja kas sellele järgnevad nüüd järgmised muudatused, sellele ma ei ütle praegu kategoorilist "ei"-d, aga selleks, et lõplikku otsust kujundada, ma tahaksin ära kuulata, miks need sellised muudatused praeguseks tehtud on," rääkis Kaljurand.

Kaljurand: Eesti välispoliitika on alati lähtunud rahvusvahelisest õigusest

Välisminister Margus Tsahkna ütles neljapäeval ERR-ile, et Eesti lähtub ÜRO peaassamblee Palestiina-teemalistel hääletustel rahvusvahelisest õigusest ja Eesti välispoliitika on täna palju selgem.

"Need samad põhimõtted on juhtinud Eesti välispoliitikat alati. Need samad põhimõtted on juhtinud Eesti välispoliitikat ka nendel aastatel, kui me hääletasime koos teiste liitlaste ja koos Ameerika Ühendriikidega. Põhjendused ei ole muutunud, lihtsalt nüüd on hakatud seda tõlgendama natukene teistmoodi ja vot seda, kust see muudatus on tulnud, seda ma tahan kuulda," sõnas Kaljurand.

Kaljurand: diplomaatiline lahing Ukraina osas on kaotatud

Välisminister Tsahkna rõhutas ka seda, et sellisel moel läbi hääletuste rahvusvahelise õiguse eest seismine Palestiina küsimuses aitab juhtida liitlaste tähelepanu ka Venemaa agressioonile Ukrainas.

"Me näitame oma tegevusega väga selgelt positsiooni, mis puudutab rahvusvahelise õiguse taastamist ja see lähtub ka meie tegevusest, mis puudutab Venemaa okupatsiooni ja agressiooni Ukraina vastu. Meie välispoliitika ei saa aktsepteerida topeltstandardeid. Me oleme väga selgelt sellel seisukohal, mille eest Eesti riik on väljas olnud – olgu see ükspuha, milline konflikt, rahvusvaheline õigus peab saama tagatud, ka näiteks Gaza konflikti puhul," lausus Tsahkna.

Kaljuranna sõnul siin see, kuidas Eesti hääletab, suurt mõju ei oma.

"Eks seal tillukene argument võib olla. Aga mis puudutab Vene agressiooni hukkamõistmist, siis siin on minu arvates juba diplomaatiline sõda kaotatud. Sest kui vaadata, mida praegu rahvusvaheline üldsus arvab sellest sõjast, siis väga palju järgitakse Kremli jutupunkte, et see on Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheline sõda, see on Venemaa ja NATO vaheline sõda, kus lihtsameelseid ukrainlasi kasutatakse ära. See on praegu valdav arvamus rahvusvaheliselt. Kas see Eesti hääletamise muster suudab mõjutada rahvusvahelist üldsust? Ma ei arva seda. Kas rahvusvahelist üldsust saaks muuta, kui kogu Euroopa Liit käituks ühtselt ja teistmoodi? Ma ei ole ka selles kindel," rääkis Kaljurand.

"Mina väidan, et diplomaatiline lahing Ukraina osas on juba praktiliselt kaotatud ja seda tagasi pöörata on praktiliselt võimatu. Ja ma selgitan ka, mis ma sellega mõtlen. Kui ÜRO-s räägitakse territoriaalsest terviklikkusest, suveräänsusest, siis kõik riigis mõistavad seda, kõik riigid on sama meelt. Aga niipea, kui tuleb järgmine küsimus – mida teha agressoriga? Kas ta tuleks vastutusele võtta? Kas tuleks luua ad hoc kohus agressioonikuriteo üle? – siis on enamus riike vait ja põõsas. Ja vot see osa on meil minu arvatus juba kaotatud," lausus Kaljurand.

Eesti toetas ÜRO resolutsiooni Iisraeli okupatsiooni lõpetamise kohta

Kolmapäeval New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.

Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on arvamuses mõne küsimuse kohta pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.