Jonatan Vseviov ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et ühtegi deeskaleerivat arengut Lähis-Idas praegu näha ei ole.

"Eks selles piirkonnas on kombeks üllatusi pakkuda maailmale, üllatava arenguna puhkevad seal sõjad, täielikult ei saa välistada ka seda, et ühel päeval ärkame üllatava uudise peale, et on sõlmitud kokkulepe. Lähis-Ida on väga keeruline, sealsed suhted on väga keerulised, seal teinekord saavad vaenlased liitlasteks üleöö. Aga praegu küll, vaadates seda, mida meie teame, mida meie saatkonnad raporteerivad, mida maailma meedia raporteerib, ei ole kahjuks ühtegi deeskaleerivat sõnumit kuskil näha ja pigem on tunne, et olukord läheb aina hullemaks, et see spiraal, mida mööda kõnnitakse, pole päriselt lõpuni kõnnitud ja seetõttu tõenäoliselt läheb hullemaks enne, kui hakkab minema paremaks," rääkis ta.

Vseviovi hinnangul ootab Iisraeli tõenäoliselt ees ka Iraani vastus varasemate raketilöökide eest, millele Teherani reaktsioon on seni olnud tagasihoidlik.

"Mulle tundub, et see pole mitte otsus vastus ära jätta, vaid otsus anda vastus sel ajal, kui Iisrael seda kõige vähem ootab. Arusaadavalt Iisrael ootas pärast oma käike ka Iraani käiku. Selle heidutamiseks nägid paljud maailma riigid palju vaeva, ka USA saatis piirkonda täiendavaid sõjalisi jõude, et ära hoida täielikult eskaleerivat vastust Iraanilt. Mulle tundub, et Iraan ei vajutanud stopp-nuppu, vaid pausi-nuppu ja Iraani võimalikku eskalatsiooni tasub pigem karta, kui olla kindel selle mittetulemises," rääkis kantsler.

Vseviovi hinnangul paistab, et Iisrael on pärast eelmise aasta 7. oktoobri Hamasi ootamatut rünnakut olnud kindlal veendumusel, et tema tajutavad vahetud julgeolekuohud tuleb sõjalisel teel kõrvaldada.

"Gazas see kõik algas, selle mõjusid näeme igal pool maailmas. Iisraeli põhjapiiridel on olukord pingestunud pikka aega, praktiliselt sama periood, mil Iisrael on tegutsenud sõjaliselt Gazas. Nii et nüüd minnakse Hezbollah' järele, mis on tihedalt seotud Iraaniga. Mil määral need riigid omavahel otsekontakti satuvad, ei tea," ütles Vseviov.

Vseviovi kinnitusel ei ole Eesti välispoliitika muutunud

Eelmisel nädalal toetas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni, millega kutsutakse üles lõpetama okupatsiooni Palestiina aladel. Mitme endise välisministri ja välispoliitika asjatundja hinnangul näitab see muutust Eesti senises poliitikas. Varem on Eesti selles küsimuses pigem juhindunud liitlastest või jäänud erapooletuks.

Jonatan Vseviovi sõnul Eesti senine poliitika muutunud ei ole. Ta selgitas, et Eesti on viimasel paaril aastal mobiliseerinud maailma riike ÜRO-s toetama Ukrainat toetavaid resolutsioone, kasutades argumendina seda, et Venemaa ründab lisaks Ukrainale ka rahvusvahelist õigust, ÜRO hartat ja territoriaalse terviklikkuse printsiipi. Seda on Vseviovi kinnitusel enamus riike toetanud. Vseviovi sõnul oli Eestil Iisraeli küsimuses seega valida, kas sattuda topeltmoraali süüdistuste alla või hääletada resolutsiooni poolt ja selgitada samal ajal juurde, et Iisraelil on õigus enesekaitsele.

"Loomulikult üritavad meie oponendid võtta meid kahvlisse. Nad ei saa ju otseselt meile vastu hääletama üles kutsuda, kui üle 140 riigi toetas meid omaaegsetes Ukraina resolutsioonides, niisiis heidavad nad meile täna ette silmakirjalikkust ja topeltmoraali. Siin on see Lähis-Ida ja seal toimuv neile suurepärane tööriist. Lihtne on öelda, et Euroopa hoolib Ukrainas toimuvast ainult seetõttu, et see toimub Ukrainas, aga vaadake, mida jätab Euroopa tegemata selle, teise või kolmanda maailma konflikti osas. Ja nüüd, kus ÜRO Peaassamblee küsis rahvusvahelise kohtu arvamust, kes oma arvamuse andis, selle pinnalt kirjutati resolutsioon, mille tekst ei ole kaugeltki meie hinnangul tasakaalus, olime me olukorras, kus tuli valida nagu alati halva ja väga halva vahel. Tuli valida, kas me avame ennast nendele süüdistustele topeltmoraalis ja silmakirjalikkuses, jäädes sellest hääletusest kõrvale, samal ajal häälekalt nõudes Ukraina osas rahvusvahelise õiguse järgimist, või hääletame poolt ja toome oma hääletamise selgituseks välja tasakaalustavad sõnumid sellest, et seal on kajastamata Iisraeli julgeolek, Iisraeli õigus enesekaitsele ja muu selline," lisas kantsler.

"Valisime selle teise tee, sest tänane olukord nõuab rahvusvahelise õiguse järgimise küsimustes järjepidevust ja seda on Eesti olnud varem, seda on Eesti nüüd. See olukord, mis meile ette mängitakse maailma arengute poolt, on keerulisem kui kunagi varem,just seetõttu, et samal ajal kui Venemaa ründab Ukrainas rahvusvahelist õigust, toimuvad kõik need muud sündmused, millest täna räägime," selgitas ta.