"Mulle see otsus ei meeldinud. Saan aru, et Eesti üritab hästi kaval olla ja reaalpoliitikat ajada, aga see pole meil kunagi hästi välja tulnud," ütles Laar Postimehele antud intervjuus.

"Jutt väärtustest on ainult viigileht, sest mis väärtus see ikka on kui vaenatakse end kaitsta üritavat ainsat demokraatiat selles piirkonna?" lausus ta.

"Pigem on tegemist katsega lahustuda enamuse massis ja oma seisukohtadest loobumisega, et enamusele meeldida," sõnas Laar.

Laari kunagine võitluskaaslane Isamaaliidus ja hilisemas IRL-is, praegune välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) on aga korduvalt rõhutanud, et Eesti välispoliitiline kurss ei ole muutunud, samal ajal tunnistades, et rahvusvahelise õiguse tagamine, mis on Eesti välispoliitika prioriteet, muutub samas üha keerulisemaks.

Tsahkna sõnul polnud Eestil teist võimalust, kui toetada peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

"Siin meil teist võimalust polnud, kui hääletada selle resolutsiooni poolt, kuivõrd see ei puudutanud poolte võtmist, kas on Iisraelil õigus või kellelgi teisel õigus, vaid see puudutas konkreetselt rahvusvahelise õiguse küsimust, konkreetselt ÜRO Rahvusvahelist Kohust," lausus Tsahkna pärast oktoobris toimunud riigikogu väliskomisjoni istungit, kus ta sel teemal aru andmas käis.

18. septembril New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.

Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks. USA hääletas aga ÜRO resolutsioonile vastu.