Pöördumises öeldakse, et Gaza elanike kannatused on jõudnud uuele tasemele, Iisraeli valitsuse abiandmise moodus on ohtlik, see toidab ebastabiilsust ja jätab Gaza elanikud ilma inimlikust väärikusest. "Me taunime abi tilgutamist ja tsiviilelanike, sealhulgas laste, ebahumaanset tapmist, kui nad püüavad rahuldada oma kõige põhilisemaid vajadusi, sealhulgas toidu ja vee järele. On kohutav, et üle 800 palestiinlase on tapetud ajal, kui nad on püüdnud humanitaarabi kätte saada," seisab 28 riigi kirjas, mille avaldas oma kodulehel Ühendkuningriigi valitsus.

Pöördumises taunitakse samas ka seda, et Gazas tegutsev terrorirühmitus Hamas hoiab endiselt oma käes Iisraeli pantvange ja nõutakse nende viivitamatut vabastamist.

"Meie, allakirjutanud, esineme üheskoos lihtsa ja pakilise sõnumiga: sõda Gazas peab viivitamatult lõppema," on kirja esimene sõnum. "Kutsume Iisraeli valitsust üles viivitamatult kaotama abikoguste piirangud ning võimaldama ÜRO-l ja humanitaarabi organisatsioonidel kiiresti oma elupäästvat tööd ohutult ja tõhusalt teha," seisab samas.

Kirjaga ühinesid Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Küprose, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Jaapani, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Hollandi, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugali, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja Ühendkuningriigi välisminister ning Euroopa Komisjoni volinik Lahbib. Euroopa Liidu riikidest ei andnud pöördumisele oma toetust Saksamaa, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia.

Eesti: kaitseme tsiviilelanikke

"Eesti liitus ühisavaldusega, sest peab oluliseks rahvusvahelise õiguse järgimist ja tsiviilelanike kaitset. Meie seisukoht on olnud järjepidev – koos teiste Balti ja Põhjamaadega oleme varemgi kutsunud üles leevendama tsiviilelanike kannatusi, tagama humanitaarabi kohaletoimetamist ning väljendanud muret uute abi jagamise mehhanismide üle," ütles välisminister Margus Tsahkna pressiesindaja vahendusel ERR-ile. "Tervitame Euroopa Liidu ja Iisraeli vahelist dialoogi Gaza olukorra parandamiseks, kuid meile valmistab tõsist muret tsiviilelanike kasvav hukkumiste arv," lisas ta.

Välisminister märkis, et sõjategevusega kaasnenud humanitaarolukord Gazas on äärmiselt kriitiline, abi peab jõudma abivajajateni ja selle blokeerimine on lubamatu.

"Toetame viivitamatut relvarahu, pantvangide tingimusteta vabastamist ja püsiva rahu suunas liikumist. Kestva rahu ning Iisraeli ja Palestiina rahva julgeoleku tagab meie hinnangul kahe riigi lahendus," rõhutas Tsahkna.

Iisrael ja USA lükkasid kriitika tagasi

Iisraeli välisministeerium lükkas deklaratsiooni tagasi, nimetades seda reaalsusest lahknevaks ja öeldes, et  see saadab Hamasile vale sõnumi, teatas väljaanne EUobserver.

Politico lisas, et USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni toetatud relvarahu ettepanekule viidates märkis Iisrael, et käimasolevate läbirääkimiste tundlikel hetkedel on parem selliseid avaldusi vältida.

USA suursaadik Iisraelis Mike Huckabee nimetas pöördumist sotsiaalmeedias vastikuks ja piinlikuks, süüdistades allakirjutanuid Iisraeli survestamises ja Hamasi vastutuse eiramises.

Välisministrite avaldus tehti pärast seda, kui nädalavahetusel teatati enam kui saja abijaotuspunktidest ja ÜRO toidukaubikutest abi otsinud inimese surmast ning pärast seda, kui Iisrael esmaspäeval teatas uuest pealetungist Gaza keskosas.

Iisraeli välisministeeriumi teatel olevat Iisraeli kaitsevägi (IDF) lasknud pühapäeval hoiatuslaske, et kõrvaldada neile ähvardav otsene oht ning et teatatud ohvrite arv ei vasta IDF-i käsutuses olevale teabele.

EUobserver kirjeldas ka laiemalt Iisraeli jätkuvat sõjategevust Gaza sektoris, selle nõudmisi tsiviilelanike lahkumiseks ning äsjaseid ohvriterohkeid rünnakuid, mistõttu olevat Hamasi kontrollitava Gaza tervishoiuministeeriumi teatel viimase 24 tunni jooksul Gazas hukkunud üle 130 palestiinlase ja üle 1000 saanud vigastada.

"Me kutsume kõiki osapooli üles kaitsma tsiviilelanikke ja täitma rahvusvahelises humanitaarõiguses sisalduvaid kohustusi. Ettepanekud Palestiina elanikkonna ümberasustamiseks "humanitaarlinna" on täiesti vastuvõetamatud. Püsiv sunniviisiline ümberasustamine on rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine," rõhutasid 28 riiki oma pöördumises.

Äsjane pöördumine selliste deklaratsioonide pikas reas, mis tekitavad rohkem frustratsiooni kui tegelikke muutusi kohapeal, tuli pisut enne juulis toimuvat ÜRO konverentsi, kus arutatakse Gaza sõjajärgseid plaane, märkis EUobserver.

Eesti osales viimati mai lõpus tehtud 23 riigi pöördumises, milles kutsuti Iisraeli üles lubama toiduabi Gaza sektorisse ning laskma ÜRO-l ja valitsusvälistel organisatsioonidel seal iseseisvalt töötada.