"Merekaitse on koht, kus Soome ja Eesti koostöö veel suureneb ja ehk saame teha konkreetsemad plaanid, kuidas vajadusel, selle sõna otseses mõttes, vastase tegevus Läänemerel täielikult keelata. Sõjaliselt on see tehtav, oleme selleks valmis ja ka liigume selles suunas" rääkis Merilo. 

Merilo sõnul sõltub Soome lahe sulgemine strateegilisest julgeolekuolukorrast. "Kui tekib oht ja seda on vaja, oleme valmis seda enda kaitsmiseks tegema," ütles Merilo. 

Merilo ei täpsustanud, kas vastavad plaanid on juba olemas. 

Asja kommenteeris Soome meediale ka militaarajakirja Suomen Sotilas endine peatoimetaja  Jaakko Puuperä. Tema sõnul on tehniliselt Soome lahe sulgemine võimalik. Juba geograafia soosib seda, rääkimata miinide mõjust. Ka raketid muudaksid vastase laevade elu keeruliseks. 

Samas tuleb arvestada ka Soome majanduslike huvidega, lahe ääres asuvad Soome kaks kõige olulisemat sadamat, Helsingi ja HaminaKotka. 

"Kui peaksime sattuma pikaks venivasse kriisi, kus tuleks Soome laht sulgeda, tuleks liiklus viia Põhjamere poole. See ei juhtu sõrmenipsust, see oleks hiiglaslik taristuprojekt," rääkis Puuperä. 

Lisaks majanduslikele huvidele piiravad tegevust ka keskkonnaga seotud ohud. 

"Kes tahab naftatankereid sellesse uputada. See oleks kohutav segadus," rääkis Puuperä. 

Tema sõnul võetakse tänapäeval kasutusele ka järjest targemaid miine. Siiski saab meresõjas endiselt tõhusalt kasutada ka traditsioonilisi miine.

Puuperä sõnul tulebki Soome lahe kaitsmiseks kasutada osaliselt sajandeid vanu meetmeid, ehk miinid ja suurtükkidega varustatud rannakaitse. Samas alates teisest maailmasõjast on sõjapidamine muutunud, relvasüsteemid ei pea olema kohapeal paigal. Soome ja Rootsi on ka NATO liikmesriigid, see muudab olukorda veelgi. 

Ajaleht Iltalehti uuris, mis juhtuks praktikas, kui kaalutakse tõsisemalt Soome lahe sulgemist. Puuperä sõnul tähendaks see järkjärgulist valmisoleku kasvamist ning jõudemonstratsiooni. 

"Oleksin üllatunud, kui ameeriklasi ja britte ja muidugi ka rootslasi kiirkorras õppusele ei kutsutaks. Rootslastel on oma huvid. Nad sõidaksid siis hea meelega kohe Ahvenamaa vetes," ütles Puuperä, lisades, et Ahvenamaa positsioon tekitab probleeme ka Soome lahe kaitsmise seisukohalt.

"Järgmine samm oleks laevade kontrollimine, kui me tõsiselt pingutame," rääkis Puuperä. 

Puuperä sõnul võib lisaks traditsioonilisele sõjapidamisele kasutada ka muid vahendeid, näiteks elektroonilist sõda.