Lavrov ütles Vene välisministeeriumi veebisaidil Vene propagandakanali Rossia Sevodnja küsimusele vastates, et Venemaa seisab Põhja-Korea kõrval, vastustades seda, mida USA kirjeldab tema sõnul "laiendatud tuumaheidutusena" koos Lõuna-Korea ning Jaapaniga Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

"See on selgelt reaalne ja äärmiselt tõsine oht regionaalsele julgeolekule," märkis Lavrov. "Nendes tingimustes on Põhja-Korea suhtes kohaldatav termin "denukleariseerimine" kaotanud igasuguse tähenduse. Meie jaoks on see teema suletud."

Venemaa on tugevdanud oma diplomaatilisi ja sõjalisi sidemeid Põhja-Koreaga pärast täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukrainas 2022. aasta veebruaris ning Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong Un on külastanud teineteise riike.

Ukraina on esitanud tõendeid selle kohta, et Ukraina sihtmärkide vastu on kasutatud Põhja-Koreas toodetud rakette. Moskva ja Pyongyang eitavad ebaseaduslikku relvakaubandust või -saadetisi. Põhja-Korea suhtes on aastaid kehtinud rahvusvahelised sanktsioonid.

Lavrov ütles oma kommentaaris, et Venemaa ei nõustu lääneriikide sanktsioonide kehtestamisega [Põhja-Koreale], numetades neid mõttetuks. Enne sissetungi Ukrainasse oli Venemaa juba aastaid tagasi allkirjastanud ÜRO sanktsioonid Pyongyangile, mis olid sellele määratud tuumakatsetuste korraldamise eest.

Lavrov ütles, et Venemaa seisab koos Põhja-Koreaga silmitsi ühise vastasega ning tugevdab järjekindlalt sõprust ja koostööd Pyongyangiga.

Põhja-Korea on öelnud, et ei loobu kunagi tuumarelvadest, et tagada oma julgeolek Lõuna-Korea ja USA vastu, mis hoiab Lõuna-Korea territooriumil umbes 24 000 sõdurit. Mõlemad pooled teevad regulaarselt sõjaväeõppusi.