Andes tänavuse rahuauhinna Jaapani Hiroshima ja Nagasaki ellujäänute rohujuuretasandi liikumisele Nihon Hidankyo, mis taotleb tuumarelvade keelustamist, teatas komitee reedel, et 1945. aasta aatomipommirünnakud mõlemale Jaapani linnale viisid tuumatabuni, mis on aga surve alla sattunud.

Kuigi ükski tuumarelvi omav riik pole neid sõjas kasutanud alates 1945. aastast, kuulub kaudne või isegi otsene oht seda teha riikide arsenali.

Moskva on korduvalt vihjanud tuumaohule, püüdes veenda läänt mitte toetama Ukrainat, mis on alates 2022. aasta veebruarist silmitsi Venemaa täiemahulise sissetungiga.

Carnegie Moskva keskuse Aasia ja Vaikse ookeani programmi direktori Aleksander Gabujevi sõnul ei olnud juhus, et Venemaa režiimi liider Vladimir Putin ähvardas tuumaohuga just USA presidendi Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumise eelõhtul. Putini ähvardus osutas olukorrale, kui Kiiev kasutab lääne antud kaugmaarakette rünnakuteks Venemaa territooriumi vastu.

Nobeli komitee tahtis saata Venemaale tugeva signaali, ütles Prantsusmaa strateegiliste uuringute fondi (FRS) politoloog Bruno Tertrais. Tema sõnul on Venemaa pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse normaliseerinud ja isegi trivialiseerinud jutud tuumarelva kasutamisest.

Põhja-Korea juht Kim Jong-un ütles aga eelmisel nädalal, et tema riik kasutab kõhklematult tuumarelvi, kui Lõuna-Korea ja selle liitlane USA peaks ründama.

Samuti on Lähis-Ida ainus tuumarelvaga riik Iisrael lubanud surmavat, täpset ja üllatavat vastust Iraani 1. oktoobri otselöögile Iisraeli territooriumile.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) andmetel on Teheran samal ajal oluliselt kiirendanud oma tuumaprogrammi ja nüüd on tal piisavalt materjali rohkem kui kolme aatomipommi ehitamiseks.

Teheran seevastu rõhutab, et tema tuumategevus on täiesti rahumeelne ja mõeldud energia tootmiseks.

"Heidutuse loogika on tuumarelvi omavates riikides kindlalt juurdunud," ütles Tertrais ja lisas, et aatomipommi kasutamise oht ei ole praegu suurem kui viis aastat tagasi.

Standardne tuumadoktriin, mis töötati välja külma sõja ajal USA ja Nõukogude Liidu vahel, põhineb eeldusel, et selliseid relvi ei pea kunagi kasutama, sest nende mõju on nii laastav ning tuumakättemaks tooks tõenäoliselt kaasa sarnase hävingu ka algse ründaja jaoks.

Seetõttu pole Hiina kunagi loobunud doktriinist mitte anda esimest lööki, ütles Lukasz Kulesa, RUSI (Royal United Services Institute) juht tuumarelva leviku ja tuumapoliitika küsimustes.

Ka teised riigid on andnud märku, et tuumarelvade kasutamine oleks viimane abinõu, samas ei välistata seda täielikult, et säilitada tõsiseltvõetavus vastaste silmis, ütles Kulesa.

Kuid tasakaal ähvarduse ja vaoshoituse vahel pole kunagi riskivaba, rõhutas Kulesa.

Tuumarelvi omavad riigid on USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan ja Põhja-Korea.

Arvatavalt on tuumarelvade arsenal olemas ka Iisraelil, kuigi ta pole seda kunagi ametlikult tunnistanud.