Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on tänavu riigiteede remondiks ja hoolduseks ette nähtud rekordiliselt vähe vahendeid.

"Kokku 153 miljonit, sellest umbes 45 miljonit on teede hooldamine ja sellest kuskil 23 miljonit on talvine hoole. Järgmisel aastal on meil kaks suurt muutust. Ühelt poolt teehoiukava maht kasvab umbes 168 miljonini ehk summa suureneb. Aga kuna me teeme praegu kärpeid – kärbime me teatavasti mitte investeeringuid, vaid püsikulusid –, siis meil vähenevad just teehoiukulud umbes kolm miljonit," lausus Svet.  

Sveti sõnul ei tule hoolduse kokkuhoid teede liiklusohutuse, vaid kõrvaltegevuste, nagu märgistamise, valgustuse ja muu sellise arvelt.

"Võib-olla kuskil ka mõned teeaugud saavad parandatud hiljem võrreldes sellega, kuidas see on toimunud siiamaani. Ilmselt ülejärgmise aasta seisukohalt peab hakkama üle vaatama teeseisundi nõuded," ütles Svet.

Seisundite ülevaatamine on tingitud sellest,  et hoolduse raha nelja aasta jooksul väheneb.

"Kuna kärbe peab jätkuma ja baasrahastus tuleb üle vaadata, ei saa välistada, et tuleb teede seisundite tasemete juurde aastatel 2026–2028 minna. See on veel otsustamise koht. Täna me ei ole jõudnud detailset plaani taha teha, kuidas me täpselt kulunumbritesse ära mahume," lausus transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi.

Taristuettevõtjate hinnangul aga ei tohi teehoolduse rahastust vähendada. Kuna teedesse tuleks suunata praegusest neli korda rohkem vahendeid, on teekatete kvaliteedi kiiresti langemas ja järjest rohkem tuleb teede sisse roopaid.

"Suvel tähendab see, et sinna vihmasadude ajal tuleb vesi, see tähendab vesiliugu, samamoodi ka talveajal. Ja kui talvel lund lükata, siis on aru saada, kui roobas on sees – siis sahad lükates sealt lund välja ei saa, seal tekib lörts ja kui sa teed möödasõitu või autokolonnis sõidad, siis pidurdades või kiirendades ei ole ohutu," rääkis  Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe.

Riik ise oli oma eelmises eelarvestrateegias maanteede osas väga pessimistlik. Näiteks on liiklussurmad, mis strateegia järgi pidanuks vähenema, selle asemel hoopis kasvanud. 2+2 teede rajamine 2030. aastaks on väga kriitliine, samuti pole piisavalt välja ehitatud tolmuvabu teekatteid.