Eestis visatakse tekstiilijäätmed valdavalt segaolmekonteinerisse. Uuest aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise.

"Julgelt võib öelda, et üle 80 protsendi kohalikest omavalitsustest on valmis tekstiilijäätmeid liigiti vastu võtma, enamasti tekstiilijäätmete vastuvõtmine on kohalikus jäätmejaamas," ütles kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim.

Näiteks Tartus saab tekstiilijäätmeid juba praegu viia jäätmejaama. Tori vallas viib tekstiilijäätmed ära jäätmevedaja. Pärnu linn paneb aga jäätmepunktidesse spetsiaalsed konteinerid.

"Inimene tuleb jäätmepunkti, leiab konteineri, mis on spetsiaalselt ehitatud kasutuskõlblikule tekstiilile ning kõrvale paneme ka jäätmetele mõeldud konteineri, kust tulevad siis riideesemed ja muu tekstiil läheb kõik Paikre prügilasse. Mis on kasutuskõlblikus mahutis, seal meil on planeeritud koostöö taaskasutuspoodidega," rääkis Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Kadri Kõresaar.

Jäätmehoolduskeskuse nõukogu liige Lauri Luur peab liigiti kogutud jäätmetega tegelemisel õigeks omavalitsuste koostööd.

"Kui koguda mitmelt omavalitsuselt näiteks ka tekstiilijäätmeid, siis tekib ka mingisugune kogus, millega on võimalik tootjale või ümbertöötlejale minna siis nii-öelda partneriks juurde," sõnas Luur.

Tekstiili eraldi kogumisega ei lahene aga selle sorteerimise ja käitlemise mure. Vähemalt lähiajal läheb see ka pärast eraldi kogumist lõpuks ikka kas põletamisele või prügilasse.

"Tulevikus, võiks eeldada ja oleks mõistlik, et Eestis tekib tekib sorteerimiskeskus, kus siis ette nähtud ja ette antud parameetrite järgi juba toimub sorteerimine, kas see tekstiil või rõivajääde on siis taaskasutatav, korduskasutatav või ümbertöödeldav," lausus Paikre prügila operatsioonide juht Keit Nestor. "Kas nüüd tekib ka mingisugune käitlus Eestisse, see on nüüd juba teine küsimus."

Nestori sõnul eeldab see riiklikke investeeringuid ja jäätmeseaduse muutmist.

Ministeeriumi hinnangul on liigiti kogumine siiski samm edasi, et saada tekstiil segaolmejäätmetest välja. Samuti luuakse sellega eeldused tulevikus tekstiili ringlusse võtmiseks.

"Meie roll koostöös ettevõtjatega on kindlasti tekitada sellised kiired sorteerimis- ja purustuslahendused Eesti kontekstis, kus me saame siis tekstiilimaterjali tüüpide kaupa kätte ja sealt siis vaadata edasi, et kas on mehaaniline või siis keemiline ringlussevõtt Eesti jaoks see parim lahendus," sõnas Siim.

Juttu on olnud aastaks 2026 Sillamäele ehitatavast käitlustehasest, kuid kas see valmib, ei osanud ministeerium praegu öelda.