Korraldatud jäätmeveo teenust pakkus kliimaministeeriumi andmetel 2024. aasta alguse seisuga Eestis viis ettevõtet 93 veopiirkonnas. 55 omavalitsust olid ettevõtte Eesti Keskkonnateenused käes ja 23 veopiirkonda Ragn-Sellsi hallata.

Eesti Keskkonnateenuste osakaal on aga tõusmas, sest Ragn-Sellsi huvi selle valdkonna vastu langeb. Näiteks loobus Ragn-Sells hiljuti Haapsalu uuel jäätmeveohankel osalemisest.

"Viimaste aastate jooksul on jäätmevaldkond väga palju muutunud ja korraldatud jäätmeveo alla on liidetud ohtralt teenuseid, millele kahjuks ka Haapsalus näiteks seati palju piiranguid nii hinna osas kui ka selles osas, kui vabad me oleme oma tööd korraldama. See lisab selliseid riske, mida ettevõte lihtsalt ei ole valmis võtma," selgitas Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Mõne kuu pärast kerkib Haapalus segaolmejäätmete veo hind umbes poole võrra. Haapsalu uue hanke võitnud Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude ütles, et Eesti omavalitsustes on probleemiks hanketingimustes puuduv hinna reguleerimise mehhanism ja ettevõte peab küsima pakkumuses kohe kõrgemat hinda.

"Siis see tähendab ju seda, et see pakkuja peab vaatama niimoodi, et mis võiks olla hind, millega ma näiteks viie aasta pärast veel kahjumisse ei jää. See viie aasta tagune hind on suhteliselt tume maa, sa ei tea, mis palgad võivad olla, mis kütus võib olla, mis käitluskulud võivad olla, sa pead selle tumeda maa, selle tumeda hinna tooma tegelikult tänasesse päeva," selgitas Luude.

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu tõi välja, et praegused seadusest tulenevad nõuded, kus jäätmevedaja peab ühtlasi korraldama ka logistika, sõlmima lepingud ja tegema graafikud, tõrjuvad hangetelt väikesi ettevõtteid, kes saaks hakkama prügi äraveoga, kuid kellel muu bürokraatia üle jõu käib.

Logistiline pool võiks tema hinnangul olla linna hallata, kui riik selleks raha annab.

"Kogu see logistika on pandud jäätmevedajale. Seda võiks sama hästi korraldada kohalikust omavalitsusest, kui näiteks kohalikule omavalitsusele selleks vahendid eraldataks," sõnas Rammu.

Kliimaministeerium valmistab ette jäätmereformi, millega plaanitakse lahutada jäätmevedu käitlusteenusest, mis peaks konkurentsi turgutama.

"Jäätmereformiga on ette nähtud mitmeid meetmeid. Üks neist on Euroopa Liidu struktuurivahendite toetus. Sellest 35 miljonit eurot on ette nähtud just kohalikele omavalitsustele selleks, et jäätmekorraldust tõhusamalt teha," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Jaanisoo sõnul avalikustatakse jäätmereformi eelnõu lähinädalatel.