Taasiseseisvumisega alanud omandireformi kajad kostavad veel 2070. aastani. Umbes siis peaks laekuma riigile viimased osamaksed reformi käigus erastatud maatükkide eest. Praegu koguneb see tulu kolme, nelja miljoni euro kaupa aastas omandireformi reservfondi. Aegamööda aastane tulu väheneb ning 2040. aastaks langeb see alla miljoni euro.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak märkis, et praeguseks on fondi kogunenud umbes 40 miljonit eurot. Raha kasutamise üle otsustab iga kord vabariigi valitsus. "Nullbaasilise eelarve käigus arvati, et mõistlik on see viia riigieelarve osaks," sõnas Kajak.

Ta rõhutas, et riigieelarve tasakaalu või mahtu see kuidagi ei muudaks. Lihtsalt üks eraldiseisev rahakott liidetaks suur eelarvega. Edaspidi laekuks maa erastamisest tulev raha hariliku tuluna riigieelarvesse ning raha kasutamise üle otsustataks tavalise eelarveprotsessi käigus.

"On ühesugune menetlus, on ühesugune kord," selgitas Kajak. "Ei jää enam sellist tagaust, et mingisugused kulud kaetakse riigieelarvest, mingisugused kulud kaetakse omandireformi reservfondist."

Reservfondi kasutamiseks on eraldi seadus

Ehkki seadus paneb reservfondi kasutamisele selged piirid, sõltub kõik ikkagi poliitikast. Selle üks lennukamaid näiteid ulatub läinud kümnendi algusesse, mil Estonian Air sai riigilt kümneid miljoneid eurosid laenu. Toona viidati valitsuse määrusele, mis lubab fondist toetada nii ettevõtluse arendamist kui selleks vajaliku keskkonna loomist.

Samas hakkabki fondi peamine eesmärk ehk õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja omandireformi halduskulude katmine tasapisi ära langemas. Maa-amet prognoosib, et reformi lõpetamiseks kulub neil veel umbes kuus aastat ja 18 miljonit eurot.

Viimastel aastatel teeb valitsus suurema osa reservfondi ülekannetest läbi kultuuriministeeriumi. 2020. kuni 2022. aastani eraldati omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste tarbeks miljon eurot aastas. Sel ja eelmisel aastal ulatus summa kolme miljoni euroni.

Ka järgmiseks aastaks küsib kultuuriminister Heidy Purga muinsuskaitseameti veetava toetusvooru tarbeks kolm miljonit eurot. Summa on valdkonnale oluline ja moodustab kogu mälestistele mõeldud rahast enam kui poole.

Tänavu on suuremad kuni 200 000-eurosed toetussummad läinud näiteks Rõngu kiriku katuse ja Suure-Jaani Johannese kiriku tornikiivri restaureerimiseks. Selle aasta 31 positiivsest otsusest 24 ongi tehtud vanade krikute korrastamiseks.

Kajak: omandireformi raha mälestistele minek on iga kord eraldi otsust nõudnud

Kaur Kajak rõhutas, et rahandusministeeriumi pakkumise mõte pole mälestisi rahata jätta. Kultuuriministeerium saab vanade hoonete jaoks raha küsida ka iga-aastases riigieelarve protsessis.

"Meie siht on omandireformi reservfond ära kaotada ja viia see riigieelarve osaks. Aga valitsus peaks kokku leppima, kuidas ta rahuldab neid tänaseid taotlejaid, kes on omandireformi reservfondist raha saanud," rääkis Kajak. "Üldine loogika on see, et see käib riigieelarve menetlemise käigus. Et kõiki taotlusi, mida ministeeriumid esitavad, vaadatakse üheskoos ja koosmõjus."

Kajak ei nõustu väitega, otsekui võtaks muudatus vanade hoonete omanikelt ära kindluse toetust saada.

"Seda kindlust ei saa me ka täna pakkuda," rõhutas Kajak. "Sest see käib iga kord läbi vabariigi valitsuse. Eelmine kord tekkis seal väga elav arutelu, et kas ja miks seda vaja on ja miks üks saab ja teine ei saa. See raha pole olnud kunagi garanteeritud raha."

Ligi: fondi mõte pole olnud kirikute ehitamine

Valitsusele loodab rahandusministeerium oma plaani tutvustada järgmisel nädalal. Kui sealt tuleb roheline tuli, asutakse eelnõu koostama. Kajak rõhutab, et järgmist aastat muudatus ei puudutaks. Tarvis oleks muuta tervet rida seadusi nii, et esimene realistlik aeg omandireformi reservfondi kaotamiseks on 2026. aastal.

Läinud nädalal küsis rahvusringhääling sel teemal kommentaari ka rahandusminister Jürgen Ligilt. Ka Ligi kinnitas, et omandireformiga seotud raha kasutamine muutub vabamaks. "See võimaldab riigil tõenäoliselt vähem laenata," sõnas Ligi ning märkis, et omandireformi reservfondi mõte pole kunagi olnud kirikute ehitamine.

"Me tahame sellest lahti saada, sellele otsiti funktsioone aastate jooksul juurde ja sealt lihtsalt püüti raha ka pihta panna," meenutas Ligi.