Valimiskomisjon märgib, et valimisringkondade piirid on viimase kahe kümnendi jooksul püsinud muutumatuna. Samas on valijate ja mandaatide arvu muutused olnud ringkonniti märkimisväärsed. Komisjon leiab nüüd, tuginedes Tartu Ülikooli teadlaste uuringule, et piirid tuleks ümber joonistada ja mandaate proportsionaalsemalt jagada.

Kuidas neid piire ümber joonistada, teadlased analüüsis ei ütle. Nad annavad poliitikutele lihtsalt erinevad valikud ja nende valikute tagajärjed.

Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) märkis, et komisjon ootab nüüd valimiskomisjoni ja Tartu Ülikooli politolooge analüüsi riigikogusse saadikutele tutvustama. Seda saab teha aga alles siis, kui valimiskomisjon on valinud endale uue juhi. Senine juht Oliver Kask siirdus riigikohtunikuks.

Terras rääkis, mis saab edasi, kui valimiskomisjon on põhiseaduskomisjoni ees ära käinud.

"Küsimus on, et kuna vabariigi valimiskomisjon ise eelnõu algatamist teha ei saa, kes siis selle eelnõu algatab. Selles on see küsimus hetkel. See tuleb läbi rääkida koalitsiooninõukogus, mis sellega edasi tehakse. Kui otsustatakse, et eelnõu algatab justiitsministeerium või siis põhiseaduskomisjon – see kokkulepe on veel ees ja selle kohta mul täpset infot ei ole, aga ma näen, et emba-kumba pidi see peaks käima. Sealt edasi tuleks liikuda väga kõikehõlmavate kaasamisringidega ja veenduda, et nende muutustega me kindlasti demokraatia mõttes midagi kehvemaks ei teeks," ütles Terras.

ERR rääkis põhiseaduskomisjoni liikmetega nii Eesti200-st, Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatlikust erakonnast kui ka Isamaast. Kõik nad ütlesid, et valimisringkondade reformiga peaks jõudsalt edasi liikuma.

Samas ei ole see teps mitte esimene kord, kui riigikogus sarnast reformi on arutatud. Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder oli skeptiline, et järgmisteks riigikogu valimisteks kolme aasta pärast oleks reform jõustunud.

"Küll aga on võimalik, et see koosseis võtab olulised muudatused vastu ja see jõustub järgnevatest valimistest, mis toimuvad 2031. aastal. Siis ei tunneta tänased tegevpoliitikud seda päevapoliitilise otsusena ja võib-olla ollakse valmis ka tegema rohkem kompromisse. Ka selle lahenduseni jõudmisega on samas kiire, sest varsti selles koosseisus saab pool aega mööda. Jooksvaid ja teravaid päevaprobleeme on väga palju ja nagu praktika on näidanud, mida lähemal valimistele, seda keerulisem on kokkulepet üldse saada," lausus Seeder.

Seeder ütles, et riigikogu võiks lisaks valimisringkondade ümber joonistamisele arutada veelgi laiemalt, kuidas valimissüsteemi paremaks muuta. Näiteks võiks arutada, kas langetada valimiskünnist.

Ka reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liige, endine justiitsminister Kalle Laanet ütles, et olukorda võiks vaagida laiemalt.

"Üks asi on see, kuidas üks või teine kandidaat saab valituks riigikogusse, vaid et mis riigikogu roll üldse täna ja tulevikus saab olema. Millised on need ühiskonna ootused, milliseid funktsioone ta tegelikult peab täitma, kui suur, milline on riigikogu töö- ja kodukord, millised on riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised ja nii edasi. Mina tunnetan küll, et me oleme jõudmas sinna, kus me peaksime tegelikult vaatama väga sügavalt tervikprotsessile sisse, et milline roll on üldse seadusandlikul võimul Eesti ühiskonnas," lausus Laanet.

Sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni liige Eduard Odinets siiski ütles, et teemat ei tohiks liiga laiaks ajada.

"Kui väga suurt tükki ette võtta ja hakata lammutama kogu seda üle 30 aasta tegutsenud süsteemi, siis võib-olla oleks see liiga suur tükk praegusele riigikogule, arvestades ka selle koosseisu töövõimet. Alustaks ehk sellest, et teeks korda proportsionaalsust ja siis vaataks muid asju," ütles Odinets.